Meestetööd, naistetööd ja suur palgalõhe

Eurostati uuringu järgi on Eesti meeste ja naiste palkade erinevus Euroopa Liidu suurim, ulatudes 30 protsendini.

Võrdse palga päeval, 10. aprillil toimuvad sotsiaalministeeriumi eestvedamisel üle Eesti, ka Kuressaares arutelud soolise palgalõhe üle. Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsioon korraldab aga soolise võrdõiguslikkuse kampaania “Tilliga ja tillita”, mis juhib tähelepanu Eestis süvenevale palgalõhele.

Saarte Hääl küsitles ettevõtlikke saarlasi, mida nemad meeste ja naiste palkade erinevuse ja selle põhjuste kohta arvavad.

Terje Nepper
Arensburg OÜ tegevjuht, Saaremaa ettevõtjate liidu juhatuse esimees:

Uudistes on tihti juttu, et Eesti naiste ja meeste palkade erinevus on lausa 30 protsenti ja Euroopa üks suuremaid. Seda on esmalt raske uskuda.
Samas, kui vaadata meie riigikogu saali ja juhtivatesse ametkondadesse, siis ilmselt sealt need lõhed ka tulevad.

Meeste suurema palga üks põhjusi on arvatavasti see, et juhtivatel kohtadel on tihtipeale just mehed. Arvan, et pigem on see naiste oma valik.
Et palgalõhe väheneks, peaksid naised ise julgemad olema ja suuremaid väljakutseid vastu võtma. Mõistetavalt jääb see aga tihti laste kasvatamise või muude inimlike põhjuste taha.
Mina ei ole märganud, et meie maakonna ettevõtetes oleks meeste ja naiste palkade vahel nii suur erinevus.

Ma ise ei ole oma firmades töötavate meeste ja naiste puhul küll kunagi vahet teinud – kui tehakse ühesugust tööd, on ka palgatase võrdne. Loeb eelkõige inimene ja oskused, mitte see, mis soost ta on.
Teise põhjusena võib välja tuua, et palkade erinevus on tingitud pigem ametite eripärast – on välja kujunenud niinimetatud meestetööd ja naistetööd.
Meestetööd on tihti oluliselt ohtlikumad ja seetõttu paremini tasustatud. Ma ei välista, et palgalõhe üks põhjusi võib olla ka see, et naised on lihtsalt vähenõudlikumad.

Koit Kelder
ettevõtja, Saarte koostöökogu tegevjuht:

Ma tahaks loota, et ei ole nii, et mees ja naine saavad sama töö eest erinevat palka.
Tean rohkem avaliku sektori palkade kohta ja kolmeteistkümne aasta pikkuse tööstaaži jooksul pole ma küll sellist asja märganud, et need käärid suured oleksid.
Mina ei tea ühtki tänapäevase mõtlemismalliga inimest, kes teadlikult maksaks naisterahvastele väiksemat palka.

Mina ei tea ühtki tänapäevase mõtlemismalliga inimest, kes teadlikult maksaks naisterahvastele väiksemat palka.

Ma arvan, et erasektoris tuleneb meeste ja naiste suur palgalõhe eelkõige sellest, et tegemist on erinevate töödega – osa töid ongi sellised, kus on väiksemad palgad, ja õnnetul kombel teevad selliseid töid rohkem naised.
Et palgalõhe väheneks, peavad töökohad olema väärtuslikumad. Lihtsat käsitsi tehtavat tööd peab olema vähem ning tehnoloogia abil tehtavaid keerulisemaid ja täpsemaid töid, kus füüsilist jõudu vaja ei ole, rohkem.

Mina leian, et naised saavad väga hästi kõikide töödega hakkama ja tänapäeval polegi vahet, kas töötegija on mees või naine.
Tubli inimese – soost sõltumata – võtab iga Saaremaa tööandja hea meelega tööle. Pigem on neid inimesi vähe, kes tahaksid kõvasti ja hästi tööd teha.

Reet Truuväärt
ettevõtja ja õpetaja:

Arvan, et uuringutulemusi tasub uskuda ja palgalõhe on meil täiesti olemas. Samas on see tingitud ehk sellest, et teatud valdkondades töötavadki peamiselt naised või mehed.
Naised tegutsevad niinimetatud pehmetes valdkondades, kus on millegipärast välja kujunenud madalamad palgad. Samas töötavad näiteks tööstuses ja ehituses traditsiooniliselt mehed. Seal on alati olnud kõrgemad palgad ja seda on enesestmõistetavaks peetud.

Mulle on aga teravalt silma hakanud trend, et kui mõnele ametikohale on välja kuulutatud konkurss, arvatakse alati, et kui mees sellesse ametisse võetakse, eeldab tema kõrgemat palka, aga kui valitakse naine, algavad kohe läbirääkimised, et talle madalamat palka pakkuda. Loodan, et see suhtumine hakkab järk-järgult vähenema.
Uuringuid suure palgalõhe kohta tasub uskuda. Siiski on meil erialasid, kus enam nii teravalt vahet ei teha, kas tegu on mehe või naisega. Olid ju 50 aastat tagasi arstid suuremalt jaolt mehed, tänapäeval on see aga muutunud. Samamoodi on arhitektuuri alal ja juriidikas.

Üks võimalus, kuidas palgalõhe väheneks, on ehk rakendada seadusandlust.
Paraku on nii, et kui ettevõtja seisab valiku ees, kas võtta tööle mees või noor naine, peab ta arvestama, et naisel on füsioloogilised ülesanded ühiskonnas ja ta võib ühel hetkel teatada, et on lapseootel. Mehega sellist riski ei ole. Võib-olla tuleks välja töötada riiklik mehhanism, et naiste töötamist toetada?

Leonid Siniavski
tööinspektor-jurist:

Minu praktikas selliseid juhtumeid, kus klient kurdab, et vastassoost kolleegile makstakse suuremat palka, ette tulnud ei ole.
On olnud küll kliente, kes on tulnud rääkima lihtsalt ebavõrdsest kohtlemisest, näiteks et samast soost kolleegi palk sama töö eest on suurem.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 472 korda, sh täna 1)