Tühjad rannad (7)

Laupäevane traagiline sündmus Pöide vallas Pae sadamas paneb taas imestama, kui õhukeseks meie riik on jäänud, ja teeb tõeks vanasõna, et uppuja päästmine on uppuja enda asi.

Seekord oli hädaohus kuueaastane laps, keda püüdsid esmalt päästa tema vanemad. Kuid mida teha, kui endal tõuseb jäine vesi üle pea ja abistajad saabuvad 45 minuti kauguselt Kuressaarest? Rannas ei ole aga paati, millega appi minna?

Või mis tundega saabusid kohale Orissaare komando mehed, kel on tormisele merele minekuks vaid päästeridvad ja hansalauad. Ja vabatahtlikud merepäästjad, kel on olemas paadid, aga kes ilmastiku tõttu lihtsalt hiljaks jäid.

Milleks rajati Roomassaarde hirmkallis ultramoodne kopteriangaar päästekopterile, mis baseerub aga Tallinnas? Kas selle raha eest ei oleks saanud osta kümneid paate ja maksta palka meestele, kes oleks neid ööpäevaringselt valmis juhtima ja hädasolijale appi minema?

Paadist vette kukkunud poissi see tagasi ei too, aga mingid muudatused n-ö päästemaastikul tuleb ilmselgelt teha, et uusi ohvreid vältida.

Kaastunne omastele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 618 korda, sh täna 1)