Karala arukäpp kaitse alla (4)

MTÜ Käoraamat esitas keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta arukäpa kasvukoht Saare maakonnas Lümanda vallas Karala külas kaitse alla. 

“Taotlus on esitatud läbiviidud taimeinventuuri baasil,” kinnitas RMK looduskaitseosakonna loodusliku mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse.

Uuringu järgi on arukäpa arvukus Karalas Eesti suurim. “Seal kasvab suurem hulk Eestis teada olevaid arukäpaisendeid. Kui seda mitte kaitsta, tekib oht, et arukäpa seisund halveneb,” selgitas Hirse.

Tema sõnul kasvavad lõuna poolt pärit liigid Saaremaal ja Gotlandi saarel tänu merelisele pehmele kliimale. Kaitsetsooni loomisega Karalasse on kiire, sest osa kasvukohti on seal juba hävitatud ja mis kellelgi veel plaanis on, ei ole teada.

Taimede täpseid leiukohti ei võimalda seadus I ja II kategooria liikide puhul avaldada. Praegu on arukäpp veel II kategooria liik, aga kaalutud on tema tõstmist esimesse kategooriasse. Arukäpp on levinud just Lääne-Saaremaal. Varem kasvas teda ka Lihula-Virtsu piirkonnas, aga viimasel poolel sajandil sealt enam teavet arukäpaleidude kohta pole. Ka Muhus teada olevas leiukohas taime enam ei kasva, sest sealne kasvukoht on põllumajanduse tõttu välja läinud.

Suurim ohufaktor arukäpale on peale- ja tee-ehitused. Samuti hävitab taimi poolloodusliku leiukoha kinnikasvamine. Piisab sellest, kui loopealsele kasvab kadastik.

Keskkonnaministeerium hakkab kaitse alla võtmist menetlema. See ei taga aga veel arukäpa Karala leiukoha kaitse alla võtmist. “Seni on meile vaid vastatud, et ettepanek vastas looduskaitseseaduses esitatud nõuetele,” ütles Toomas Hirse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 556 korda, sh täna 1)