FOTOD: Turvakodus on kassiuputus (34)

VAJAVAD KODU: Vabatahtlik Inge Evert veedab mitmeid tunde kasside seltsis, kuid tema kõige suurem soov on ikka, et nad leiaksid hea ja hoolitseva kodu. Foto: Sander Ilvest

VAJAVAD KODU: Vabatahtlik Inge Evert veedab mitmeid tunde kasside seltsis, kuid tema kõige suurem soov on ikka, et nad leiaksid hea ja hoolitseva kodu. Foto: Sander Ilvest

Lemmikloomade turvakodu vabatahtlikud saavad iga päev teateid hulkuvate kasside ja koerte kohta, kuid turvakodu ruumid on täis ja abikäsi napib. Seepärast vajatakse hädasti hoiukodusid.

“Praegu on meil umbes 60–70 kassi, kes kõik vajaksid kodu, nendest kolm on väiksed pesakonnad,” ütles MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu esindaja Edit Annusver. Kümmekond aktiivset vabatahtlikku on iga päev oma muude tegutsemiste kõrvalt ametis, et päästa ja aidata karvaseid neljajalgseid. Aastas käib nende käte vahelt läbi umbes 250 looma, kellest enamik on kassid.

“Inimesed on vahel tõredad, kui ütleme, et ühele hulkuvale kassile me tõesti järele tulla ei saa, sest teises linna otsas ootab päästmist terve kassipere,” rääkis Annusver. Hulkuvaid kasse on nii palju, et tõesti igale poole lemmikloomade turvakodu vabatahtlikud ei jõua.

“Kõik, kelle me turvakodusse oleme toonud, saavad kohe süstid, vaktsiinid ja nende tervis kontrollitakse üle. Siiski, kõik kassid omavahel kokku ei sobi ja olemasolevaisse ruumidesse lihtsalt rohkem kasse enam ei mahu, seega vajaksime hädasti hoiukodusid,” tunnistas Annusver. Talle on jäänud mulje, et inimesed justkui pelgavad turvakodu pakkuda, sest äkki need loomad jäävadki neile. “Tegelikult pole see nii. Otsime turvakodusid ja garanteerime, et kõik kassiliivast kassitoiduni tuleb meie poolt ja kassile otsitakse kodu, seega ei jää kass abipakkuja kätte.”

Ruumipuudus sunnib kassidele hoiukodusid otsima, aga väga lihtsalt neid ei leia. Kevadel tehti hulkuvate emaskasside puhul suur ennetustöö ja seega jäi kodutuna sündimata umbes 100 kassi. “Ka praegu on teada paarist pesakonnast, kes on tänaval ja väiksed kassipojad vajaksid päästmist, aga lihtsalt ei saa neid enne võtta, kui turvakodus teise pesakonna karantiin lõpeb,” ütles Annusver.

Lemmikloomade turvakodu esindaja paneb inimestele südamele, et nad ise hooliksid oma lemmikutest. Turvakodu vabatahtlikud on palju kohanud sellist suhtumist, et isane kass ju ikka poegi koju ei too, las teeb oma kassitegusid. Selle tagajärjel on aga mingi aja pärast taas koduta üsna palju kassipoegi. Ka kodused kassid tuleks Annusveri sõnul kiibistada, kastreerida või steriliseerida.

“Meie juurde on ka tuldud sellise jutuga, et me nüüd kolime mandrile ära, võtke see kass või koer!” nentis Edit Annusver. Sellise suhtumise tõttu lemmikloomadesse ongi turvakodu vabatahtlikel käed-jalad tööd täis.
Ka lemmikloomade turvakodus juba poolteist aastat vabatahtlikuna tegutsenud Inge Evert ütleb, et kasse on palju ja varsti nad enam ära ei mahu. “Käiakse küll vaatamas ja kassipojad lähevad ruttu uutesse kodudesse, aga täiskasvanud kasse on päris palju,” tõdes Evert.

Everti sõnul on vabatahtliku töö igati kiiduväärt, aga eks kõik teevad seda oma tegemiste kõrvalt, kes rohkem, kes vähem. Facebooki ja heade abiliste kaudu on saanud paljud loomad abi ja paljud ka uue kodu. Kui nüüd saaks ka hoiukodusid rohkem, oleks kõigil hea meel. “Meie jätkame oma tööd ikka, aga inimeste suhtumine võiks muutuda ja nad ise oma abikäe ulatada, sest üheskoos jõuaksime palju rohkem!” ütles Annusver.

Loe ka juhtkirja.

Kristi Luha

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 753 korda, sh täna 1)