Kenad mihklikuu algust (1)

Ikka terit. Neh, muinastulede üö peeti küll ää, aga sui lähäb ju sellegidpoolest edasi. Voata nüid oo ilm väljas just paras. Põle ülearu pala ja sadada koa ep ladista. Just nõukste kenade ilmadega akkas uus kuolivoasta pihta.

Meitel olli jälle tulisema kena aktus muidugid. Mo eest oo sõuke moed kohe kangeste kena, et nüid esimesel pääval lapsed rahvariidid selgas kandvad. Muhu kuol oo ainumas kool mailmas, kus oo jäme õigus kõikidel lastel ja õpetajatel esimesel pääval pidule tulla Muhu rahvariietega.

Esimeses lassis oo seevoasta kuus uut munukest. Neli poissi ja kaks tüdrikut. Et nende koolitie ikka pitk ja sirge oleks. Ja neh, nee kuus munukest akkavad esimest korda õppema Muhu kuolis kodulugu. Muhu tantsa ja mänga ja muhu kielt koa! Kohe päris nõuke tund akkabkid nendel olema. See oo ikka kohe irmuskena mõte! Neh terve mailma kulduuri ja ajalugu ja mitud võeramoa kielt õpetse kaheteistme voastaga. Ja oo ikka irmuskena, kui oma kodusoare kulduurist ja kielest koa midagi kõrude vahele jäeb.

Üheteistmendamal septembril peetse tiadupärast Kuresare kulduurikeskuses ettevõtluse pääva. Teiste tarbliste aside ulkas õpetatse Muhu levategu koa. Õpetab muidugid meite oma levameister Martin. Muhu leval oo tükkis teene maik küll kut mõnel teesel leval ja kõhu tieb easte täis koa. Sii põle vaielda midagid. Ega siis muidu põleks Laasu Ivo oma juubelikontserdi aegas välja üidn uut muhu vanasõna. See kõlas umbest nõnna, et sa võid ju seda lille nuusuta, aga Muhu levast soad ikka kõhu koa täis.

Pasturaadi juurest oo niipalju uudissime, et pisiksel kuuril oo nüid rookatus pial. Neh, taevatuaet ju narris selle ilmaga küll, aga nee katussemeistrid oo igasugust ilma näin ja vihma vahele nad selle katusse mineva nädaliga piale tegid. Ütle paergu asja! Nõuksi olli sii poari voasta iest küll ja küll, kis arvasid, et ei sedaviisi ep tehta sial pasturaadi juures midagid ää. Aga pissitassa asjad lähtvad ja ma ütle mis tõsi – kis viel ep usu, et pasturaadi maja kümne voastaga puru korda soab, siis minge ja voadake korra, mis sial viimase kahe suiga tehtud oo.

Ja seda juttu ep soa küll enne ää lõpeta, kui ma põle kiitn kõiki, kis oo pasturaadi ja selle pisikse kuuri elusoidmise pärast vaeva näin. Ja eriti suur aitüma Igaküla Antsu-Matsi Innale, kis oo üks suure südamega inimene. Ja näeb nõukest asja, et üle inimeste ja loomde tahtvad oolt ja inges oidmist vanad ma`ad.

Olgu siis moekast ja olge siis munuksed!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 213 korda, sh täna 1)