Sõrves meenutati 70 aasta tagust sundevakueerimist (FOTOD ja VIDEO) (1)

SAATUSEKAASLASED: Linda Pikkanil (vasakul) ja Elve Mündil on, mida Saksamaale viimisest Mõntus mälestuskivi juures meenutada. Foto: Tambet Allik

SAATUSEKAASLASED: Linda Pikkanil (vasakul) ja Elve Mündil on, mida Saksamaale viimisest Mõntus mälestuskivi juures meenutada. Foto: Tambet Allik

“Äraviimine oli tõesti hirmus. Vend oli kuuene ja mina 12-aastane, kui meid Karustel kinni võeti. Mind viidi püssimeeste vahel ema otsima. Ema jäi aga metsast leidmata. Olime vihmast läbimärjad, kui meid Mõntu sadamas praami trümmi nagu raudkasti aeti,” meenutas Linda Pikkani laupäeval saatusekaaslaste ees esinedes 70 aasta taguseid sündmusi.

Laupäeval 70 aastat tagasi alustas esimene laev kodust välja aetud Sõrve elanikega Mõntu sadamast pikka teekonda võõrsile. Oktoobris ja novembris 1944 tuli umbes 3000 sõrulasel (täpset arvu ei teata) jätta oma kodu ja asuda Saksa sõdurite saatel Sääres ja Mõntus laevadele.

Sääre tuletorni lähistel, Mõntu sadamas ja Torgu kogukonnamajas seda saatuslikku sõjasügist laupäeval meenutatigi. Eesti natsismiohvrite ühingu esimees, Sõrvest pärit Herbert Gailan ja Säärelt Saksamaale viidud Saima Namm kõnelesid tormisel, ent päikeselisel rannal kokkutulnuile sõrulaste traagilisest saatusest.

Lilled ja mälestusküünlad

Kuressaare linnapea Hannes Hanso andis edasi nooremate põlvkondade head soovid paljukannatanud sõrulastele, öeldes, et pärast sõda sündinud inimesed peavad teadma oma esivanemate, oma rahva traagilistest kannatustest.

Mõntu sadamasse püstitatud mälestuskivi jalamile asetati lilled ja süüdati küünlad keskpäeval. Meenutusteks koguneti sadamahoonesse, kus igast ilmakaarest kokku tulnud inimestele valmistas meeldiva üllatuse Sõrve maakoor Anu Lepiku dirigeerimisel, juhatades mälupäeva sisse kolme päevakohase lauluga.

Taas astus rahva ette vitaalne 90-aastane Herbert Gailan, kes andis ülevaate 70 aasta tagustest sõjasündmustest Sõrves. Kirjanik Ülo Tuulik alustas oma päevakohast ettekannet konkreetset traagilist sündmust meenutades: “Sõjatuli oli lõõmanud juba viis aastat, kui mõtleme sellele, et sõda algas sakslaste minekuga Poolasse 1. septembril 1939. Tänasel kuupäeval, 25. oktoobril, täpselt 70 aastat tagasi süttis Laine Tarvise kodutalu, põledes maani maha. Nõnda siis jäi Aaslaiu pere 70 aastat tagasi Sõrves koduta. Lainel olid vend ja õde ning nende perekond täienes veel ühe inimese võrra Saksamaal.”

Emotsionaalset ja faktiderohket esinemist vürtsitas Tuulik rohkete näidetega elust enesest. “Sõrve oli Eesti kõige vaesem, kõige lasterikkam ja kõige elujõulisem kant üldse. Tartu kirjandusmuuseumi materjalidest võib lugeda, kuidas enne sõda Sõrves pulmi peeti. Siis elati siin sedavõrd vaeselt, et kõiki külaelanikke ei suudetud peolauda kutsuda, kuna ei jätkunud toitu lauale panemiseks. Aga külainimestel oli õigus minna pulmamaja akna taha ja sealt sisse vaadates peost osa saada.

Mõnigi naine tõi kaasa tooli või pingi ja nii seal istudes ning kududes vaatas ta pealt, kuidas pulmi peetakse. Inimene ei taha ju elus millestki ilusast ilma jääda,” rääkis kirjanik.

Ülo Tuulik loetles paljulapselisi peresid, kellel oli pikal ja raskel teekonnal kõige raskem. Ta luges ette ränkraskel teel ja laagrites nälga ja haigustesse surnud sõrulaste nimesid. Tuulik toonitas sedagi, et sõrulased evakueeriti humaansetel kaalutlustel. Kuidas seda läbi viidi, on omaette teema.

Sakslase otsus säästis eestlasi

“23. novembri öösel viidi Sõrvest ära umbes 300 Saksa ohvitseri, 2640 Saksa soldatit ja 117 lennuväe abiteenistuses olnud Eesti noormeest. Need noored eestlased jäid kõik ellu tänu feldmarssal Ferdinand Schörnerile, kes võttis vastu otsuse Sõrvest lahkumiseks, keeldudes täitmast Hitleri käsku siin viimse meheni vastu pidada,” tõi Tuulik välja ajaloolise fakti.

Hea sõnaga meenutas ta Leevi Hängi, kes, tehes koostööd Valgevene vastava fondiga taotles sundevakueeritud sõrulastele Saksamaalt valuraha.

“On uskumatult liigutav, et Saksamaa, kes oli maksnud kontributsiooni sõjakannatuste ja lõhkumiste eest Venemaale või N. Liidule, et selle riigi kolmas põlvkond maksis meile valuraha selle eest, mida Hitleri režiim oli kunagi teinud Eestimaale. Oleme saanud maailma ja Euroopa mastaabis lunastuse osaliseks,” märkis Ülo Tuulik.

Sõnavõtud jätkusid Torgu kogukonnamajas. Silver Oder rääkis suvisest sõidust paikadesse, kuhu sõrulased 70 aasta eest viidi. Poolas Zlotcienecis avati mälestusmärk võõrsile maetud sõrulaste nimedega. Tiina Kurmin tutvustas oma äsjailmunud raamatut “Sõrve rahva elukeerdkäigud”. Muusikalist külakosti pakkusid Salme rahvamaja meesansambel Sõstrad ja tantsukollektiiv Varbarööm ning meesansambel Torgu Poisid.

Õhtu eel viidi lilled ja küünlad Jämaja kalmistu mälestusmärgi juurde.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 808 korda, sh täna 1)