Saare maakler “müüs” Peterburis Saaremaad (6)

SAAREMAALE: Jüri Aljas tutvustas Peterburis nii siinset kinnisvara kui ka Saaremaad laiemalt. ERAKOGU

SAAREMAALE: Jüri Aljas tutvustas Peterburis nii siinset kinnisvara kui ka Saaremaad laiemalt.
ERAKOGU

Läinud nädalavahetusel toimus Peterburis regiooni suurim välismaisele kinnisvarale keskendunud mess “International Property Show” ehk eesti keeli rahvusvaheline kinnisvara mess.

Aastaid on neil messidel Eesti kinnisvaraturu võimalusi tutvustamas käinud Domus Kinnisvara ning sel korral liitus tiimiga ka nende Saaremaa kontori kinnisvaraspetsialist Jüri Aljas.

Saarte Häälele ütles Aljas, et kindlasti ei tule nüüd venelased kogu Saaremaad ära ostma. “Nii hästi kui me ennast ka näidata püüame, ei muutu Eesti venemaalastele ilmselt kunagi nn hittsihtkohaks,” arvas Aljas.

Ta märkis, et meie kliima on sarnane Peterburi omaga ning me konkureerime tugevalt Soomega. “Aga huvilisi siiski on,” kinnitas Jüri Aljas. Ta lisas, et Domus Kinnisvara üksi ei suuda nagunii Saaremaad Peterburi inimeste teadvusesse viia.
Selleks on vaja turismifirmade, toiduainetetööstuse, EAS-i jms valdkondade sihipärast tegevust. “Meie näeme seda lihtsalt pikaajalise tööna, mis teiste regioonide puhul tasapisi juba ära tasub.”

Venemaa elanike soov omada kinnisvara välismaal pole maakleri sõnul kuhugi kadunud. See on isegi kasvanud. “Meie kui maaklerfirma ülesanne on aga teha kõik oma lepingute täitmiseks. Ehk siis müüa oma klientide kinnisvara,” ütles Jüri Aljas. “Meie jaoks on Peterburi kinnisvaramessid samasugune müügiüritus nagu messid Helsingis või Tallinnas või lihtsalt kliendipäevad siinsamas Kuressaares.”

Taolistel messidel käivad peamisel nn keskklassi inimesed. “Tõelised rikkurid korraldavad oma kinnisvaratehingud teistmoodi,” märkis Aljas. Peterburi messidel käiakse tema sõnul Eestist seepärast, et sealsetel inimestel on väga tugev ajalooline mälu ja side Eestiga. “Moskvas ei näe me mõtet käia, sest sealt on lihtsam lennata Hispaaniasse kui Eestisse.”

Venelaste jaoks on odavama elu võimalused näiteks Bulgaarias. “Seega satub meile pigem jõukam ja teadlikum klient,” arvas ta. “Selline klient on tõenäoliselt ka parem tarbija teiste sektorite jaoks – ei aja senti pooleks ja tarbib julgelt.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 132 korda, sh täna 1)