Näitus Saksamaa saarlasest, kes kujundas tahvelarvuti disaini (FOTOD) (1)

ÜLLATAV LÄHIAJALUGU: Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti tegeleb iga päev vanema ajalooga. Kaasmaalase disainisaavutusi uuris ta aga suure huviga. Foto: Tambet Allik

ÜLLATAV LÄHIAJALUGU: Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti tegeleb iga päev vanema ajalooga. Kaasmaalase disainisaavutusi uuris ta aga suure huviga. Foto: Tambet Allik

Kuressaare linnuse keldrisaalis on eilsest avatud Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi näitus “Tõnis Käo. Disain kui eksperiment”.

Tõnis Käo sündis 3. veebruaril 1940. aastal Kuressaares. Tema Laimjalast pärit isal oli siin pood. Sõja ajal põgenes Tõnis koos emaga 1944. aastal lahingute lähenedes Saksamaale. Tema isa oli juba varem lahkunud Rootsi. Erialase hariduse omandas ta Saksamaal Essenis aastatel 1962–1967, õppides Folkwangschule für Gestaltung’is. Aastatel 1968–1991 töötas Käo disainerina Siemens AG kontsernis Münchenis. Esialgu tööstusdisainerina, hiljem disainistuudio juhina. 1992. aastast töötas Käo tootedisaini professorina Wuppertali Bergi ülikoolis.

Just Tõnis Käo oli see, kes töötas välja rea meile siiani tuttavate Siemensi kodumasinate ilme ja ennustas ette tänapäevase elektroonika väljanägemist.

Tema olulisemaid töid tootedisaini vallas oli ilmselt 1970. aastatel koos kolleeg Herbert Krämeriga kujundatud klahvvalimisega telefon, mille tellis Saksa Post. Samal ajal töötati tehases meeskonnatööna välja liikuv suundantenn, mis tõi 1972. aasta Müncheni olümpiamängudel Siemensi logole suure tuntuse.

Seitsmekümnendate keskel olid tema tööülesanded seotud väikeste kodumasinate kujunduse loomisega. Näiteks muudetud käepidemega föön ja tolmuimeja Super, mille voolikusisend oli kaldu, muutusid suisa ikoonilisteks. 1982. aastal valmis Käo kujundatud Siemensi esimene mobiiltelefon.

Käod võib pidada ka elektrooniliste seadmete disaini teerajajaks. Võimalused selleks andis talle 1983. aastal Siemensi juurde loodud disainistuudio.

“1980–1982 töötas ta välja visioonimudeli pangakaardisuurusest mobiiltelefonist ja A4-suuruses sülearvutist. Praeguseks on reaalsus visioonile järele jõudnud ja tooted on läbinud sellise kujundusfaasi, nagu 1982. aastal prognoositud,” rõhutas näituse kuraator, disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas.

Klapiga mobiiltelefoni, kokkukäiva ekraaniga sülearvuti ja tahvelarvuti näidised, mis Käo pakkus välja 33 aastat tagasi, on näitusel välja pandud. Tasub meenutada, et samal ajal oli Kuressaares Tolli tänaval asunud arvutusjaama personaalarvuti käsutuses terve kahekordne maja.

Peale Tõnis Käo disainitud toodete on näitusel väljas tema kujundatud plakatid ja esemed, mis on teda inspireerinud.

Kuressaarde jõudnud näitus koostati tema Käo disainiloomingut puudutava arhiivi põhjal, mille ta 2012. aastal Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumile kinkis.

Näitus jääb avatuks 8. märtsini.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 879 korda, sh täna 1)