Kärla lasteaed ja Lümanda kool on leidnud oma hea raja

TUTVUME: Lümanda kooli õppealajuhataja ja klassiõpetaja Kairit Kiisla õpetab kaks korda kuus kooliks ette valmistuvaid  koolieelikuid. Foto: Lääne-Saare vallavalitsus

TUTVUME: Lümanda kooli õppealajuhataja ja klassiõpetaja Kairit Kiisla õpetab kaks korda kuus kooliks ette valmistuvaid koolieelikuid. Foto: Lääne-Saare vallavalitsus

Riikliku tunnustuse saanud Lümanda kooli ja Kärla lasteaia juhid kinnitavad, et on tore, kui nende tegemisi märgatakse ja hinnatakse. Mõlemad lisavad ka, et niisama ei tule midagi. Igal asjal on oma lugu ja igaks saavutuseks tuleb vaeva näha.

Tartu ülikooli eetikakeskus, SA Kiusamise Vastu ja lastekaitse liit kuulutasid välja konkursid “Hea kool kui kiusamisvaba kool” ja “Hea lasteaed kui kiusamisvaba lasteaed”. Konkursil võitis Lümanda põhikool tiitlid “Hea kooli rajaleidja” ja “Väärtuskasvatuse kool” ning Kärla lasteaed “Hea lasteaia rajaleidja” tiitli.

Kui kahe haridusasutuse juhid Põhjatähele oma auhinna saamise lugusid rääkisid, nimetasid nad mõlemad samu väärtusi.

Tähtis on usaldus

Kärla lasteaias käib 64 last. Kärla on maalasteaedadest maakonna üks suuremaid. Lasteaia direktor Maiu Raun ütleb, et kindlasti ei saa väita, nagu oleks neil kõik sada protsenti hästi. “Kellelgi ei ole ju nii. Meil on ehk olemas püüd lähtuda lapse arenguvajadustest ja tahe vaadata peeglisse,” sõnab Raun.

“Lapsel peab olema turvaline nii vaimsel kui ka füüsilisel tasandil,” toob ta esimese asjana välja, kuidas üks lasteaed saab olla edukas. “Tuginedes meie väärtustele, õppekava eesmärkidele ja põhimõtetele, oleme võib-olla intuitiivselt väärtustanud kiusamisvaba lasteaeda. Oleme mõistnud, et lasteaia tegeliku rolli väärtustamine algab lapsevanemate suhtumisest oma lapsesse ja õpetaja võimest olla tõeline partner lapsevanema jaoks. Vastastikuse austuse ja koostöö tulemuse keskmes on ju laps, kes tajub väga tundlikult vanemate ja õpetajate vahelist tasakaalu ja sünergiat. Ühe rühma lapsevanemate omavaheline side kannab endas edasiviivat jõudu, seda nii laste, nende vanemate kui ka lasteaia jaoks tervikuna ning lapsevanemate panus otsustamisse annab kindlustunde, et käiakse ühte sammu,” selgitab direktor.

Maiu Rauna sõnul on hea, kui usaldus valitseb ka lasteaia ja kogukonna vahel. Kärla lasteaeda tõstetigi konkursil esile püüde eest kaasata õppe- ja kasvatustöösse kogukonda ja lapsevanemaid.

Raun nendib, et nii kogukonna kui ka omavalitsusega on neil koostöö tõepoolest hea. “Kui paljudes omavalitsustes on lasteaed kooliga võrreldes vaeslapse rollis, siis Kärla vallas toimiti arusaama järgi, et hea alusharidus on tugeva põhihariduse nurgakivi. Omavalitsus on toetanud ja usaldanud lasteaeda ja põhikooli kui oma “ema”, mitte “võõrasema”. Mida selgemad on arusaamad ning kohaliku omavalitsuse ja kahe haridusasutuse vastastikused ootused, seda sujuvam on lapsele ja tema vanemale kooliminek.”

Rauna sõnul töötab Kärlal aktiivselt lasteaia hoolekogu. Lasteaias on palju traditsioonilisi üritusi, neist paljud koos lapsevanemate ja laste vanavanematega. “Vanavanemad on kõige armsam publik lasteaias, nende tänulikkus ja siirus on sama ehe kui lastel,” kinnitab direktor.

Tänu koostööle kogukonnaga tutvuvad lapsed näiteks kohalike ettevõtetega.

“Ettevõtjad ja asutuste juhid on aidanud meil rikastada õppekava, loonud silla võimaluseks astuda lasteaia väravast välja ja näha kaugemale oma koduõuest.”

12 aastat Kärla lasteaia juhina töötanud Maiu Raun kinnitab, et kõik see, mis Kärla lasteaed praegu on, on eesmärgistatud töö tulemus. “Suur väärtus on astuda seda rada koos inimestega, kes hoolivad!”

Pisiasju pole olemas

“Ükski asi ei sünni kohapeal seistes. See on järjepidev töö,” ütleb Lümanda kooli direktor Liia Raun, justkui aimates, mida tema kolleeg vaevalt pool tundi varem rääkis. Lümanda koolipere sai lisaks “Rajaleidja” tiitlile ka tunnustuse “Väärtuskasvatuse kool”. Mõlemad tunnustuskirjad seisavad väärikalt koolimaja vitriinis.

“Meil läheb hästi ja me tahtsime saada tagasisidet, kas ka teistele tundub, et oleme teinud õigeid valikuid,” ütleb Liia Raun. Siis võetigi kätte ja kirjutati konkursitöö. Kui keegi arvab, et tegu on mõneleheküljelise esseega, siis ta eksib. Need tööd oma mõnekümne lehega annavad välja korraliku sisehindamise mahu.

Liia Raun hakkab väärtustest rääkides pihta just kooli rollist kogukonnas. Tema arvates kool ongi osa kogukonnast. Samamoodi nagu lasteaed. Need kaks asutust peaksid ühes omavalitsuses koostööd tegema. Lümandas see Rauna sõnul õnneks ka nii on. Lisaks on vald kooli võimaluste piires igati toetanud.

Koolijuhi arvates on kooli olemasolu ja tähtsus eriti suur just ääremaadel. Seda Lümanda kant ja tegelikult kogu Saaremaa ju ikkagi on. Liia Raun nõustub ajakirjaniku väitega, et kool on kogukonna vaimsuse ja järjepidevuse hoidja. Sellega oleks ehk ka raske mitte nõustuda, sest paljudes omavalitsustes on just kool see, mis on olnud sidemeks läbi aegade.

Liia Raun toob selle jutu juurde kohe näite, kuidas Lümanda kauaaegne kehalise kasvatuse õpetaja Urve Vakker on koostanud edetabeleid, kust praegused õpilased saavad vaadata oma vanemate või sugulaste tipptulemusi, et püüda neid ületada, võrdlusandmeid on isegi vanaemade-vanaisade kooliajast. Rauna sõnul tuleb traditsioone väärtustada ja elus hoida. Isegi kui mõni üritus õpilasele esialgu veidi vastukarva on.

Lümanda koolijuht võtaks kiusamisvaba kooli mõiste kokku sõnaga “sallivus”. Tema sõnul tuleb kõikidele õpilastele anda võimalus ennast leida, kõiki kaasata ja toetada nende valikuid, ka koolivälise huvitegevuse osas. Esmapilgul tundub suisa arusaamatu, kuidas Lümanda kooli 57 õpilast suudavad lisaks õppetööle aktiivselt osaleda 15 kohapealses ja üheksas maakonna huviringis.

“Me püüame neile seda võimaldada,” kinnitab direktor ja lisab, et õppetööd tuleb veel ühitada kõikvõimalike ürituste, võistluste ja konkurssidega.

Liia Rauna sõnul saab koolis kõik alguse ikkagi õpetajast. Hea spetsialist võid olla, aga kui sul pedagoogitööks vajalikku “kiiksu” või sära silmis pole… siis pole midagi teha. Entusiasmi, hoolivust ja vastutustunnet on vaja.

Õpilased on Rauna sõnul erinevad. Ilmselge, et kõik ei saagi olla viielised ning väikest koerust on lapsed teinud aegade algusest. “Tuleb rääkida,” teab Raun, kuidas lahkhelid ja mured lahenduse saavad. Ja rääkida ei tule mitte ainult õpilasel ja õpetajal, vaid ka õpetajatel omavahel ja õpilastel omavahel.

Direktor Raun toob näite, et Lümanda koolis praktiliselt polegi põhjuseta puudumisi, eelmisel õppeaastal oli neid kogu kooli peale kokku 12 õppetundi. Kunagi oli neid palju. Kuid siis hakati koostöös õpetajatega otsima mooduseid, kuidas motiveerida õpilasi iga päev kooli tulema, kõigist tundidest osa võtma ja kooli lõpetama. Räägiti, rakendati erinevaid tugimeetmeid, ennetati probleeme. Õnnestus. Hästi oluline ongi direktori sõnul see meeskond, kes on õpetajate toas. Samuti on tähtis teiste kooli töötajate ja lapsevanemate toetus.

“Keegi ei tohiks jääda kõrvalseisjaks,” rõhutab direktor üht tegelikult väga lihtsat tõde. Liia Rauna sõnul on tore see, et head suhted hakkavad lumepallina kasvama ja toetav suhtumine oma elu elama. “Koolis ei ole olemas pisiasju, millega võib tegeleda hiljem. Kõik asjad vajavad tähelepanu kohe, enne kui probleemideks kasvavad,” toob Liia Raun veel ühe retsepti.

Põhjatäht

Miks nemad?

Kärla lasteaia konkursitöös paistis silma kogukonna ja lapsevanemate kaasatus kasvatustöösse (nt koduõuepiknikute korraldamine). Vanemate kaasamine on kiusamisvaba haridustee loomisel oluline samm, millele tuleb kindlasti
tähelepanu pöörata.

Lümanda põhikoolis kujundatakse hoolimist heategevuse kaudu (nt kaardid valla eakatele, iga-aastane heategevuskontsert).
Konkursitöö näitas, et Lümanda põhikool toimib ühtse perekonnana. Märkamine, aitamine ja kaasamine on kolm sõna, mis Lümanda põhikooli iseloomustavad.

Helen Toming
TÜ eetikakeskuse projektijuht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 242 korda, sh täna 1)