Lääne-Saare rahvastik – pöörame pilgu arvude taha

läänesaare rahvastikRahvastikuga toimuvad muutused on kohaliku omavalitsuse jaoks peamised indikaatorid, mis näitavad, millises suunas kogukond areneb, millised on tema ootused vallale ja mida saab vald teha selleks, et soovitud arengutele omalt poolt kaasa aidata.

2014. aastal suurenes Lääne-Saare ehk endiste Kaarma, Kärla ja Lümanda valla rahvaarv kokku 36 inimese võrra (koguarv 7246), mis on väga positiivne tulemus. Heidame siinkohal veidi põhjalikuma pilgu selle ja teiste olulisemate rahvastikuarvude taha.

Rahvaarvu muutumise aluseks on loomulik (sünnid, surmad) ja rändeiive. 2014. a kirjutas end kolme endisesse valda sisse 285 inimest, neist 194 olid varem registreeritud mujal Saaremaal ja 91 väljaspool maakonda (mujal Eestis, välismaal).

Siit on näha – sama räägivad ka vallasekretäride kogemused –, et suuresti toimub meil ränne maakonnasiseselt, paljud inimesed kolivad linnast maale ja eriti Kuressaare lähiümbrusse. Samas oli rändesaldo positiivne näiteks ka Lümandas (+9). Välja kirjutas end aastaga 226 inimest, nii et kokkuvõttes tuli valda elama 59 inimest rohkem, kui ära läks.

Loomuliku iibega lood paraku nii rõõmsad ei olnud. Saare maakonnas tervikuna registreeriti 2014. a 303 sünni juures 422 surma, positiivse tulemuseni jõudis ainult Valjala vald. Lääne-Saare vallas sündis 68 last, suri 91 inimest ehk surmasid oli 23 võrra rohkem kui sünde. Sündide osas oli esikohal Aste kant (13), järgnesid Nasva (8) ja Kudjape (7). Endises Lümanda vallas sündis 9 last ja endises Kärla vallas 8. Seda statistikat vaadates on näha, et valla haridusasutused paiknevad üsna optimaalselt ehk seal, kus sünnib lapsi, ning Nasval ja Kudjapel lasteaiateenuse pakkumise mõte tasub igati kaalumist.

Ühinemiskõnelusi läbis möödunud aastal punase niidina teema, et Lääne-Saare vallas puudub üks keskasula, pigem on meil palju suuremaid või väiksemaid piirkondi.

Võib öelda, et elanikkonna poolest on meie suuremad piirkonnad Kärla ja Aste, neile järgneb kuus enam-vähem poole väiksemat piirkonda. Üht suurt keskust meil tõesti ei ole. Üksikutest küladest võib suuremate tõusjatena välja tuua Anepesa Sauvere kandis (+4 inimest ehk 80%), Leedri Lümanda kandis (+14 in ehk 26,4%) ja Meedla Kaarma kandis (+9 in ehk 24,3%). Kui Anepesa küla on küllaltki väike ja iga liikumine väljendub suure suhtarvuna, siis nii Leedri kui ka Meedla küla on suuremad, kuid siiski suutnud kasvada aastaga veerandi võrra! Mõlemasse neist on tuldud tagasi või on tulnud sinna elama päris uued inimesed, samuti on sündinud lapsi.

Rahvaarv langes suhtarvuna 2014. a enim Arandil Kärla kandis (6 in võrra ehk 13%), Kunglas Aste kandis ja Jõempal Sauvere kandis (kummaski 4 in ehk 12,9%).

Kindlasti ei saa vaid ühe aasta statistika põhjal suuri järeldusi teha, kuid see on seis, millest ühiselt alustame. Stardipauguks ei ole meie seis aga sugugi halb, nii suurte mahtude juures on rahvaarvu positiivne juurdekasv igati auväärne tulemus. Teada on, et nii Saaremaal kui ka Eestis tervikuna on sünnitusealiste naiste arv vähenemas. Seetõttu on loomuliku iibe plusspoolele toomine keeruline ning mu suurim soov vallale alanud aastaks olekski: rohkem beebisid! Samavõrra oluliseks pean aga ka, et äraminejate asemele jaguks ikka tegusaid, ärksaid ja kogukonnaga haakuvaid tulijaid!

Jaanika Tiitson
vallavalitsuse liige

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 198 korda, sh täna 1)