Inimene, loodus ja keha arhailine mälu

Maria KaljustePsühholoogina käsitlen inimest tervikuna. Inimene eksisteerib ajas, aega jagab inimene aga tulenevalt oma vajadustest põhiliselt töötamise, puhkamise, suhtlemise ja söömise vahel. Need nähtused omakorda mõjutavad üksteist ja see, kui suurt rolli need inimese elus mängivad ja milline on nende kvaliteet, annabki kokku inimese elu, tema tervise, õnne.

Seekord tahan siiski pöörata tähelepanu pigem toitumisele ehk mis teeb toitumine inimesega ja kuidas küll on läinud nii, et me sellest tulenevalt nii erinevad oleme.

Minu kui psühholoogi huvi toitumise vastu sai alguse sellest, kus minu poole pöördus ärevushäirega patsient. Viimasel ajal oli ta juba hakanud tarbima kangeid ravimeid, ent miski ei aidanud. Tavapärane lähenemine tema hädadele ei andnud tulemusi. Viimases hädas konsulteerisin juhtumit ühe elutarga vanaprouaga. Ta soovitas rohkesti vett juua ja muidugi ka kõike seda, mida psühholoog oli nõustamise käigus soovitanud. Aga ikka rohkesti vett.

Ja lootusetu patsient avaldas kiiresti tervenemise märke! Mis siis juhtus? Juhtus see, et patsient oli sattunud nõiaringi: tal oli paha ja ta unustas enda eest hoolitsemise, ei jälginud enam, kui palju ja kas üldse jõi vett. Keha läks paanikasse, tekkis hirm janusse suremise ees, arhailine ellujäämisinstinkt tõstis pead ja nõudis tähelepanu.

Keha mäletab

Kehal on arhailine mälu. Kiiretel aegadel ja väsinuna kipume me seda eirama, mitte kuulama. Puhkusehetkedel küll plaanime, kuidas sööma-olema peaks, kuid normaalse rütmini on siit edasi pikk maa minna. Tänapäeval on võimalik söönuks saada ka ilma, et toitu pööraselt kaevata või jälitada. Pigem oleme vastupidises olukorras – valida on LIIGA palju.

Meie keha mäletab aastaaegu. Sügisel, kui viljad küpsed, püüdsime neid süüa nii palju, kui suutsime, ja koguda endale polstrit külmal ajal ellujäämiseks. Meie keha saabki ette varuda tegelikult ainult rasva, mitte samamoodi pikaajaliselt tallele panna näiteks vitamiine. Ühte grammi rasva saab talletada 9 kcal, suhkrus on nt ca 4 kcal.

Rasv ei ole aga mitte ainult energiavaru, vaid seal toimub ka osa ainevahetusest, näiteks hormoonide tootmise läbi. Ja kui see muutub liialt suureks, siis hakkab see omakorda mõjuma psüühikale ning inimene muutub kurjaks, rahulolematuks. Lisaks püüab seesama õnnetu mina halvast tundest vabaneda ja endale head teha. Teadmata samas, kuidas, ning satub sageli nõiaringi, kus püüab ülekaalust tekkinud halba enesetunnet materdada midagi head (sagedamini magusat) süües.

Jõulude paiku, kui sügisvarud kippusid külmkapita ajastul hukka minema, õgisime end veel viimastest toitudest hingetuks. Edasi paastusime kuni esimeste roheliste liblede ilmumiseni, närides kuivatatud juurikaid või vähest liha, mis õnnestus külmas küttida. Ja nii aastaringi. Tänapäeval seda rütmi enam ei ole, aga keha mäletab ja ka külm ja soe ning aktiivne liikumine käib veel samas tempos. Seega ei tasu mälule vastu trampida, vaid vastupidi, hakata kaalust alla võtma just nüüd, mitte sügisel enne külmade tulekut.

Veel võiks samas kontekstis rääkida kuufaaside mõjust inimesele. Ilmaasjata ei ütle vanad targad inimesed, et kui kuu on J-tähe kujuline, tuleb kõik juurde. Kui juukseid lõikad, hakkavad juuksed kasvama. Kui suhu paned, hakkab kasvama juurde, ja sama kehtib ka vastupidi. Keha on rütmis, seda tuleks enda huvides kasutada, alustades dieedipidamist kaalulangetamiseks siis, kui kuu seda soosib, ja tõstmist siis, kui kuu takka aitab.

Kaal algab mõtlemisest

Kui inimene ei ole rahul, on midagi valesti, mitterahulolemine koosneb aga erinevatest emotsioonidest. Kuni me mäletame teatud sündmusi emotsionaalselt, on meie õppimisvõime nendest kogemustest piiratud. Kuna me ei ole neid sündmusi meenutades adekvaatsed, ei suuda me ka langetada edasiseks tegutsemiseks õigeid otsuseid. Ei ole mõtet otsida vastuseid küsimusele ennast süüdistades, vaid kontekstis, kuidas ma sellest üle saaksin.

Selleks, et kaalust alla võtta, on vaja korrastada oma mõtlemist. On vaja välja selgitada oma õnnelik olemiseks vajalik kompromiss. Kas me tahame rohkem olla saledad või tahame rohkem maiustada, kas rohkem jalutada või rohkem telerit vaadata? Inimese jaoks on oluline märgata, millal ta end hästi tunneb, mitte ainult seda, kui ta end halvasti tunneb. Me peame õppima aru saama oma õnnest, et osata olla õnnelik.

Õpi analüüsima

Kaalus alla võtmist tuleb õppida. Tuleb õppida analüüsima, millised on keha eripärad, talumatused, ainevahetus, võib-olla sissesöödavad rohud jne. Kui meil ei ole just haruldaselt tarku vanemaid, kes on lapsest saati õpetanud toitu õigesti suhtuma ja õigesti sööma, siis me tavaliselt ei tea toidust piisavalt palju. Ei seda, milline toit mida kehale teeb, ega seda, mida süüa, et kaalus alla või juurde võtta.

Sageli ajavad paljud soovitused meid sellel teekonnal segadusse ja raiskavad aega, oleks mõistlik pöörduda nõustaja poole.

Rõõmsalt tervitades ning ilusat kevadet ja tarku otsuseid soovides!

Veidi kohendatud kujul ilmus lugu ka ajakirja Oma Maitse märtsinumbris.

Maria Kaljuste
vallavolikogu liige

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 121 korda, sh täna 1)