Lähemalt jäätmeveost

Tambet Tamm1. veebruarist algas Orissaare vallas ja naabervaldades uus korraldatud jäätmeveo periood.

Korraldatud jäätmeveo raames valitakse jäätmevedaja riigihankega, seega saab korraldatud jäätmeveo kohustusega piirkonnas jäätmeveo ainuõiguse teatud liiki jäätmete osas ettevõte, kes pakub veoteenuse osutamiseks soodsaimaid tingimusi, ehk lühidalt – madalaimat tühjendushinda.

Laimjala, Leisi, Muhu, Orissaare, Pöide ja Valjala valla läbiviidud ühishanke tulemusena teostab järgneval kolmel aastal korraldatud jäätmevedu AS Ragn-Sells. Seega ei ole vedaja võrreldes eelmise perioodiga muutunud, see-eest on muutunud teenuse hind ning mõningad teenuse tingimused, millest on lähemalt juttu allpool.

Korraldatud jäätmeveo põhimõtetest

Korraldatud jäätmeveo rakendamise ja minimaalse äraveosageduse (tühjendussageduse) nõuded tulenevad jäätmeseadusest. Omavalitsuse otsustada on, millistes piirkondades millistele jäätmeliikidele korraldatud jäätmeveo nõuet kohaldada, kasutatavate konteinerite minimaalne maht jne. Orissaare vallas ja naabervaldades on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ainult segaolmejäätmed, st kõik sortimata jäätmed. Jäätmete liigiti kogumine on üldjuhul lahendatud kas avaliku konteinervõrgustikuga (pakendijäätmed, vanapaber ja papp) või jäätmejaama teenusega (muud tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed).

Teatud juhtudel võib omavalitsus jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajaid on vähe, nad paiknevad hajutatult ning jäätmekogused on väikesed. Orissaare vallas on vastavalt jäätmehoolduseeskirjale ainus selline piirkond Kõinastu laid.

Samas ongi korraldatud jäätmeveo üks suur pluss see, et teenuse hind on ühesugune kogu piirkonnas, ka keskustest kaugel asuvates ja hõredalt asustatud paikades, kus jäätmevedaja turuloogika seisukohast lähtuvalt teenust pakkuma eriti ei kipu, eriti veel soodsa hinnaga.

Jäätmehoolduseeskirja alusel on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud kõik veopiirkonna elanikud ja seal tegutsevad ettevõtted. Erandiks on jäätmeluba või kompleksluba omavad ettevõtted ja omavalitsuse poolt teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud isikud. Sisuliselt on korraldatud jäätmeveoga liitumine kinnistupõhine, st jäätmevedajaga peab jäätmeveolepingu sõlmima kinnistu omanik/kasutaja või näiteks korteriühistu. Erandiks on nn külakonteinerite ehk ühiskasutuses jäätmemahutite süsteem, kus üht konteinerit kasutab omavahelise kokkuleppe alusel mitu jäätmevaldajat, sel juhul peab ühel konteineri kasutajatest olema sõlmitud jäätmevedajaga leping konteineri tühjendamiseks. Seejuures peab lepingu sõlminud isik esitama vallavalitsusele nimekirja elanikest, kes on sõlminud kokkuleppe ühiskonteineri kasutamiseks, et vallavalitsusel oleks võimalik kindlaks teha, et nad on korraldatud jäätmeveo süsteemiga hõlmatud.

Kui vallavalitsus on veendunud (sh kohapeal kontrollinud), et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastada (selle kohta saab täpsemalt lugeda jäätmehoolduseeskirjast või küsida vallavalitsusest). Ühtki muud võimalust jäätmeseadus kohalikule omavalitsusele kellelegi korraldatud jäätmeveo kohustuse osas erandi tegemiseks ei anna.

Kasutatava jäätmemahuti maht peab ühepereelamu puhul olema vähemalt 80 liitrit, korterelamu puhul vähemalt 50 liitrit korteri kohta, kuid minimaalse mahuga 140 liitrit korterelamu kohta. Ettevõtetel on jäätmemahuti minimaalne maht 140 liitrit kinnistu kohta. Juhul kui kinnistul on korraldatud veosüsteemiga käideldavate jäätmete teke tavapärasest väiksem, saab asukohajärgselt vallavalitsuselt taotleda erandkorras väiksema jäätmemahuti kasutamist.

Jäätmemahuti tühjendamise sagedus on tiheasustusalal, st Orissaare alevikus vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, hajaasustusalal (kõik muud piirkonnad) vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

Võrreldes eelmise perioodiga on suurim muudatus korraldatud jäätmeveo teenustasu suurus (konteineri ühekordse tühjenduse hind). Teenustasu suurus sõltub kasutatava konteineri mahust, mitte selle täitumise määrast. Olenevalt konteineri mahust on teenustasu võrreldes eelmise perioodiga vähenenud kuni poole võrra. Mida väiksem maht, seda suurem on vastav hinnavõit võrreldes vana hinnakirjaga, samas on suurte konteinerite puhul vahe tunduvalt väiksem, näiteks suurima kasutatava mahu 4,5 m³ puhul on hinnaerinevus mõõdetav sentides.

Oluline on silmas pidada, et korraldatud jäätmeveo teenustasu sisaldab tasu ainult jäätmemahuti tühjendamise, jäätmete transpordi ja edasise käitlemise ning nende toimingutega vältimatult kaasneva tegevuse eest. Teenustasule lisandub tasu kliendi tellitud vabatahtlike lisateenuste eest, mille hulka kuulub ka jäätmemahuti rentimine. Seetõttu on võimalik, et kui jäätmemahuti rendihind on olulisel määral tõusnud, võivad rendikonteineri kasutaja kogukulud jäätmeveole võrreldes varasemaga hoopis kasvada.

Vabatahtlike lisateenuste hinnakirja korraldatud jäätmevedu puudutavad õigusaktid ei reguleeri, samuti ei seata korraldatud jäätmeveo raames erinevalt jäätmevedaja valikust piiranguid konteineri renditeenuse osutaja valikule. Jäätmevaldaja võib kasutada isiklikku jäätmemahutit (mis on pikas perspektiivis kahtlemata soodsaim valik) või rentida jäätmekonteinerit mistahes seda teenust pakkuvalt ettevõtjalt, kes ei pea tingimata olema jäätmekäitleja. Teadaolevalt rendivad ja müüvad piirkonnas jäätmemahuteid AS Ragn-Sells ja OÜ Prügimees. Väiksemaid, plastikust konteinereid müüakse ka ehituspoodides.

Vedajal on õigus nõuda tühisõidutasu, mis on võrdne 80-liitrise jäätmemahuti teenustasuga, rakendamist, kui jäätmemahuti tühjendamine pole jäätmevaldajast olenevatel põhjustel võimalik (nt vedaja ei pääse mahutile ligi, sinna on pandud sobimatuid, näiteks ohtlikke jäätmeid, või jäätmemahuti pole kokkulepitud kohas ning need asjaolud on tõendatavad (foto või videosalvestisega ja kellaajaliselt) ja nimetatud tõendusmaterjal on jäätmevaldajale esitatud. Tühisõidutasu ei rakendata juhul, kui juurdepääs jäätmemahutile on takistatud ilmastikuolude tõttu. NB! Mahasadanud lumi on põhjustatud küll ilmastikuoludest, aga konteineri juurde tee puhtaks rookimata jätmine enamasti mitte.

Kliendi tellitud graafikuväliste lisatühjenduste eest tasutakse vastavalt üldisele hinnakirjale, lisatühjenduste eest vedaja lisatasu võtta ei tohi.

Võrreldes senisega on veograafiku kujundamine kliendi jaoks nüüd paindlikum: kliendi soovi korral peab vedaja teostama jäätmemahuti graafikujärgset tühjendamist tihedusega vähemalt üks kord 14 päeva jooksul, sõltumata konteineri asukohast; samuti teostama tellitud graafikuvälise lisatühjenduse seitsme päeva jooksul tiheasustusalal ja 14 päeva jooksul hajaasustusalal alates vastava tellimuse saamisest. Vastavad muudatused viidi sisse selleks, et vedaja ei saaks keelduda tema hinnangul majanduslikult ebamõistlikest vedudest (näiteks sage veograafik/lisatühjendused keskusest kaugel asuvates piirkondades, kus vedaja käib üldjuhul vaid korra kvartalis).

Maasi Jäätmehoolduse OÜ on Laimjala, Leisi, Muhu, Orissaare, Pöide ja Valjala valla loodud ühisettevõte jäätmehoolduse korraldamiseks.

Tambet Tamm
Maasi Jäätmehoolduse OÜ juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 126 korda, sh täna 1)