Linnapea Madis Kallas: tööpuudust karta ei ole (5)

Foto: Raul Vinni

Foto: Raul Vinni

“Ideid, mida teoks teha, kindlasti on ja tööpuudust karta ei ole,” ütles äsja Kuressaare linnapeaks valitud Madis Kallas (fotol) eile Kadi raadio “Keskpäevatunnis” kõlanud intervjuus saatejuht Tõnis Kipperile.

Palju õnne linnapeaks saamise puhul. Kuigi ma ei tea, kas see on mingi eriline õnn.

Eks seda näita aeg, aga arvan, et Kuressaare on nii ilus ja tore linn ja seda juhtida on suur õnn.

Kas neljapäeva ennelõuna enne volikogu erakorralist istungit oli kümnevõistluse teise päeva hommik või pigem aeg enne 1500 meetri jooksu?

Tegelikult on see võrdlus väga hea. Neljapäeva hommikul tõustes oli mul samasugune tunne nagu enne tiitlivõistluste kümnevõistlusi esimese päeva hommikul: samasugune hea närv on sees, tead, et väga tähtis päev on tulemas, pead endast andma maksimumi. Selles mõttes väga sarnane olukord. Positiivne pinge oli terve päev. Kõik on kindlasti kursis, et teatud inimesed tegid väga tugevat vastutööd, et see nii ei läheks, nagu õhtuks lõpuks kujunes.

Üks, mis pikalt päevakorral olnud, on päevakeskuse teema. Oli sul vaja oma elu ise raskemaks teha? Jätnud kõik nii, kuis oli, ja sul olnuks üks hääl kindlasti juures –praeguse kaheteistkümne asemel kolmteist.

Pean veel kord ütlema, et see ei olnud minu otsus. Nõukogu koosneb viiest liikmest ja nendest viiest olin mina ehk ainus, kes ei ole väga pika sotsiaalvaldkonna staažiga.

Aga kogu au said sa endale?

Jah, tõesti. Tihtipeale lüüakse maha just sõnumiviija. Aga see oli nõukogu konsensuslik otsus. Nõukogus rääkisime kõik plussid-miinused läbi. Tagantjärele tunnistan, et mõned asjad oleksid võinud kindlasti teisiti minna. Praegu on aga otsus selline ja seda tagasi kindlasti ei võeta.

Kui mõelda tagasi viimastele kuudele, siis linnapea ametit said sa hakata harjutama juba tükk aega tagasi.

Selles osas tõesti, et olen linnapea kohusetäitjana käinud ka volikogu ees ettekandeid tegemas kolmel või neljal korral. Seega oli mul mingil määral pilt olemas. Väljastpoolt maja tulla oleks tõesti oluliselt keerulisem, selles osas on mul lihtsam.

Mida sa tahad jätkata ja mida teha teisiti, kui tegi Hannes Hanso?

Praegu on võib-olla vara öelda. Kindlasti tahaksin jätkata sama aktiivselt ja tõhusalt nagu Hannes Hanso Kuressaare linna välissuhtlust saatkondadega Eestis ja nende delegatsioonide võõrustamist Saaremaal. See oli kindlasti üks asi, mis saavutas uue taseme. Eks aeg näita, kui palju sest kasu oli, et meil nii palju suursaadikuid käis. Nad ju külastasid meie ettevõtteid, meie asutusi ja nägid, mida siin on võimalik teha, millised on meie ressursid.

Ehk on minu väike eelis Hannes Hanso ees see, et ma olen Kuressaarega rohkem seotud. Võib-olla on minul igapäevast Kuressaare asjadega tegelemist rohkem. Ja ehk tuleb seda teha välissuhtluse arvelt.

Järgmistel riigikogu valimistel sa ei kandideeri?

Seda on praegu raske öelda. Kui mult 2012. aastal küsiti, kas ma kandideerin kohalike omavalitsuste valimistel, siis ütlesin, et seda mul plaanis ei ole. Ent kandideerisin ja asjad on sootuks teistmoodi läinud.

Kui palju võib Eestis üldse olla parteituid linnapäid? Kas sina oledki ainus?

Kui pidada silmas 15–20 suuremat linna, siis mulle küll praegu kedagi teist ei meenu.

Kas parteiline kuuluvus ei olnud mingi eeltingimus, et sind linnapeakandidaadiks esitataks?

Praegune koalitsioon mulle sellist tingimust ei seadnud.

Avalikkuse jaoks on olnud üsna segane värk ka ühe abilinnapea Mart Mäekeri poliitilise kuuluvusega. Ta on praegu jätkuvalt Keskerakonna liige. Kas see tähendab, et Kuressaares on koalitsioon SDE, IRL ja Keskerakond pluss parteitu linnapea?

Koalitsiooni moodustavad sotsiaaldemokraatide fraktsioon ja IRL-i fraktsioon. Jah, tõesti, nendes fraktsioonides on kokku vist neli parteipiletiga inimest, aga mina ei näe selles küll mingit probleemi. Meie lähtume ikka sellest, mida me sellelt inimeselt ootame, mida ta võiks teha Kuressaare heaks, olgu ta mis erakonnast tahes.

Kogu aeg on räägitud, et meil võiks olla rohkem eelistatud spetsialistid ja alles teisel kohal võiks olla erakondlik kuuluvus.

Ka mina arvan, et see ehk kõige halvem variant ei oleks. Praegu ei ole aga meie ühiskond selleks valmis juba sellepärast, et poliitilised võitlused valitsusliikmete kohtade pärast on nii teravad. Muutusi on linnavalitsustes nii palju, et on keeruline leida sellist spetsialisti, kellele öelda, et tule ja juhi linna, aga me ei tea, kas sa oled kuu või kolme kuu pärast sama koha peal… Ma ei usu, et me leiaksime sellise inimese.

Linnavalitsuse praegune struktuur näeb välja nii: kõigepealt on linnapea, siis kaks abilinnapead, Tiia Leppik ja Mart Mäeker, ja kaks osakonda – arenguosakond ning haridus- ja sotsiaalosakond. Kas vahepealne osakondade liitmine ei olnud siis päris õige?

Kunagi, kui raamatu kirjutan, siis avaldan, miks sellised käigud tehti. Teatud põhjused olid ja siis arvasime, et see võiks tuua uue hingamise. Kultuurivaldkonnas tehti palju asju ära, aga sotsiaalvaldkond sai tänu sellele vangerdusele tõepoolest uue hingamise. Praegu me näeme, et kuna need kaks valdkonda ei puutu igapäevaselt kokku, siis võib-olla töötab paremini see vana mudel.

Oled sa oma meeskonnaga, valitsuskabineti koosseisuga rahul?

Arvan küll, et see on meeskond, kellega saab teha väga häid asju. Seal on piisavalt nooruse uljust, pealehakkamist, riskivõtmise julgust. Samas on seal oluliselt rohkem kogemusi, ka kohaliku omavalitsuse tasandilt.

Reformierakonnaga põhimõtteliselt enam pikemaid jutuajamisi ei tule?

Seni, kuni koalitsioon töötab – ja töötab sama hästi, kui on töötanud viimased poolteist aastat –, ma enne järgmisi valimisi selleks otsest põhjust ei näe. Aga kui näeme, et mingeid asju ei ole võimalik koalitsiooni muutmata edasi viia, siis selle taha asi kindlasti ei jää, et me tahaksime oma kohast kinni hoida.

Neljapäeval lubasid, et esimese n-ö välisvisiidi teed sa Lääne-Saare vallavanemale. Mis punktid kohtumise päevakorras on?

Esimese punktina kindlasti arutada üldist olukorda Saaremaal. Teadupärast on käimas ühinemisprotsess, kus ka Kuressaare ja Lääne-Saare vald olulist rolli mängivad. Me ei saa üle ega ümber ka ühtsest haridusruumist.

Milles selle haridusruumi puhul vaidlusekoht seisneb?

Osalt võib selle asja kohta öelda: meedia tekitatud müra selle ümber on suurem kui tegelik sisu. Fakt on ka see, et ühtne haridusruum puudutab nii paljusid inimesi ja seal on kitsaskohti, mis tuleb lahendada. Kõige lihtsam on öelda: kunagi, kui see ühtse haridusruumi leping tehti, olid lähtepositsioonid ja osapooled kardinaalselt teised kui praegu.

Mis veel linna elus muutub?

Väga palju ei muutu. Selle koha pealt võiks küsida, mida ma seal linnavalitsuses seni tegin, et miks siis asjad enne ei muutunud. Kindlasti on mingeid asju võimalik teha linnapeana paremini kui abilinnapeana, aga Hannes Hanso kuulas mind alati ära ja kui mul oli ideid, siis kätt ette mulle ei pandud. Aga väikesed asjad viivad suurteni ja nii me vaikselt edasi liigume.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 862 korda, sh täna 1)