Kas sillauuringute raha on raisatud asjata? (1)

Kas sillauuringute raha on raisatud asjata5. mai Saarte Hääle uudises “Maanteeameti juht: sillal ei ole praegu mõtet” tsiteerisime maanteeameti juhi kohalt lahkuvat Aivo Adamsoni, kelle hinnangul oleks Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel mõistlikum idee kui Muhu ja mandri vaheline sild, mida pole mõtet meie põlvkonna ajal ehitada.

Värskelt ametisse astunud valitsus Muhu ja Mandri-Eesti püsiühenduse nimel aktiivselt enam töötama ei hakka. Seda ei sätesta ka Reformierakonna, SDE ja IRL-i vahel sõlmitud koalitsioonilepe.

Sellega seoses küsime Saaremaaga seotud riigikogu liikmetelt, kuidas nad suhtuvad sellesse, et püsiühenduse teema on päevakorralt maas.

Samuti soovisime teada, kas mõte Muhu ja mandri vahelisest püsiühendusest silla või tunneli näol on lõplikult maha maetud. Kui seda pole plaanis arutusele võtta, kas sel juhul saab seniseid püsiühenduse teemalisi uuringuid pidada asjatuks tööks ja raha kulutamiseks?

Urve Tiidus, Reformierakond:

Kui mäletate, siis püsiühenduse temaatikale andis tõuke selge sotsiaalmajanduslik vajadus mandri ja saarte vahelise parema ühenduse järele. 2006. aastal käivitati mitmed püsiühenduse rajamisele eelnevad tegevused, sh keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

Püsiühenduse teema atraktiivsus vähenes aga kohe, kui paranes parvlaevaliikluse kvaliteet seoses uute parvlaevade tulekuga ja mitmete nüüdisaegsete tehnoloogiliste lahendustega piletimüügis. Järjekorrad kadusid ja reisijate arv kasvas. Nn sillateema jäi veel omakorda uute parvlaevade tellimise käivitamise varju enne valimisi ametis olnud koalitsiooni ajal. Saaremaal elava inimesena mõistan, et ajada paralleelselt ülimahukat infrastruktuuri projekti ja korraldada ümber tulevast parvlaevaühendust saarte ja mandri vahel on majanduslikult ebamõistlik ja rahaliselt võimatu.

Loomulikult ei kesta rahulolu olemasoleva ühenduse tasemega väga pikalt. On üsna selge, et järjest kasvavad ootused nii kvaliteedile kui ka hinnale. Ikka kvaliteedi jätkuva tõusu ja soodsamate hindade suunas. Kuni neid ootusi rahuldada suudetakse, sillateemat lauale ei tõsteta, oletan mina.

Seniseid püsiühenduse-teemalisi uuringuid päris asjatuks tööks ja rahakulutamiseks pidada ei saa. Uuringud andsid väga vajalikku baasinformatsiooni püsiühenduse asukoha ja keskkonnamõjude osas. Võrreldi erinevaid liiklusviise üle väina ja hinnati nende majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja keskkonnamõjusid. Loomulikult on kõikide uuringute puhul üks oluline muutuja aeg, aga tõdemus, et püsiühenduse rajamine on keskkonna tundlikkust arvestades ikkagi põhimõtteliselt võimalik, annaks võimalikele tulevikuaruteludele kindlama suuna. Peame arvestama, et tehnoloogiamaailmas toimuvad muutused üleöö. Äsja demonstreeris Elon Musk maailmale lihtsat patareid, et kütta maju päikseenergiaga. Kas me saame väita, et need arengud jätavad merelised ühendused puutumata?

Raivo Aeg, Isamaa ja Res Publica Liit:

Praeguses koalitsioonilepingus mandri ja Muhu vahelise püsiühenduse loomist tõepoolest enam ei käsitleta. Mina isiklikult ei ole olnud püsiühenduse absoluutne pooldaja. Täiesti arusaadavalt on püsiühendusel mitmed positiivsed mõjutegurid ja seda eeskätt ettevõtetele, kus kaupade ja materjalide transpordi maht on märkimisväärne. Aga sedagi suuresti ainult ajalise kokkuhoiu aspektist, kuna algusest peale on olnud üsna kindel, et võimalik püsiühendus on selle kasutajatele tasuline. Tõsi küll, ka mitmed tarnijad on kehtestanud kaupade tarnimisel mandrile või saartele erineva hinnakirja. Kas sarnane hinnapoliitika püsiühenduse korral muutuks, ei ole sugugi kindel.

Kindlasti on ajaline võit üsna meelepärane inimestele, kes peavad Suurt väina tihti ületama. Pean siinkohal silmas neid maakonna elanikke, kes töötavad või õpivad mandril või on sunnitud oma tööülesannete tõttu tihti mandri vahet sõitma.

Omaette küsimus on see, kas saareline asukoht on laiemalt positiivne või negatiivne. Püsiühendus muudab seda erisust oluliselt. Pärast püsiühenduse loomist ei ole põhimõtteliselt enam vahet, kas sõita Võrru või Kuressaarde. Sellega kaob paljude inimeste jaoks Saare- või Muhumaale sõitmise emotsionaalne võlu. Pidades silmas, et turism on paljudele Saare- ja Muhumaa elanikele oluline sissetulekuallikas, on piirkonna atraktiivsuse säilitamine olulise tähtsusega. Selle üks osa on aga ka reis sihtkohta ja sinna reisimise iseärasused. Paljude inimeste arvates on laevasõit igati nüüdisaegsete parvlaevadega reisile lisaväärtust andev element.

Minu seisukohast on väga pragmaatiline argument suur tõenäosus, et püsiühenduse korral võib turvalisuse tase maakonnas langeda. Praegu on kuritegevus Saare maakonnas üldjuhul seotud kohalike tegijatega, kes on maakonna politseinikele tavaliselt teada. Olulist lisaväärtust turvalisuse tagamisel annab politseilise tegevuse kõrval ka hästitoimiv kogukonna liikmete poolne sotsiaalne kontroll. Kiire ja kontrollimatu tuleku- ja lahkumisvõimalus vähendab seda eelist.
Loodus- ja keskkonnamõjude hindamise jätan hea meelega vastava ala asjatundjatele.

Lõpetuseks räägime hinnast. Hinnanguline suurusjärk püsiühenduse loomiseks on 500 mlj eurot. Praegu riik seda investeeringut ilma laenuta teha ei suuda. Kas selline laenurahaga tehtud investeering teenib ka laiemalt kogu riigi arengu huve, vajab edasist majanduspoliitilist debatti.

Samuti ei ole sugugi vähetähtis, et maakonna elanike ja maakonnaga tihedalt seotud inimeste arvamused püsiühenduse vajalikkusest ja mittevajalikkusest jagunevad laias laastus pooleks.

Kindlasti ei jaga ma seisukohta, et senised uuringud ja analüüsid püsiühenduse loomise teemadel on olnud asjatu töö ja rahakulutamine. Nende käigus ongi välja toodud erinevad asjaolud, mis on võimaldanud juba peetud ja eelseisvaid arutelusid.

Hannes Hanso, SDE:

Varasematel aastatel ehitasid poliitikud silda iga kord, kui valimised tulemas olid. Seekord on püsiühenduse teemaline arutelu tõesti erinev ning koalitsioonileppes seda pole.

Olen olnud aastaid tulihingeline silla pooldaja – see oli aegadel, kui autosabad olid kilomeetrite pikkused ja seal passimisele kulutati ühtekokku ilmselt sadu inimeluaastaid. Selle ajaga oleks kõigil olnud midagi targemat peale hakata.

Minu entusiasm silla osas on raugenud seoses parvlaevaliikluse paranemisega. Loodan, et praegune, üsna kõrgele tõstetud teenusetase tulevikus vähemalt samaks jääb või veelgi paraneb. Siin tuleb juba mängu poliitika – kas maksumaksja on valmis panustama veel tihedamasse sõidugraafikusse või mitte.

Usun, et uuringute tegemisest poleks olnud pääsu. Pole ju võimatu, et me tulevikus selle teema juurde taas naaseme.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 407 korda, sh täna 1)