Vjatšeslav Leedo: Saksa turust võiks saada edulugu (15)

MINISTRIGA KOHTUMA: Vjatšeslav Leedo teisipäeval Tallinnas, kui ta suundus kohtuma majandusminister Kristen Michaliga. Foto:  Jaanus Lensment / Postimees

MINISTRIGA KOHTUMA: Vjatšeslav Leedo teisipäeval Tallinnas, kui ta suundus kohtuma majandusminister Kristen Michaliga. Foto: Jaanus Lensment / Postimees

“Saksa turule minekust võiks saada edulugu, aga me ei kavatse pöörata selga oma kohalikule kliendile. Peame usalduse hoidmise nimel palju tööd tegema,” ütleb Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo intervjuus Saarte Häälele.

Läheneme asjale kronoloogilises järjekorras. Reedel, 15.05 ilmutas Meie Maa “raputava uudise”, et Leedo viib uued laevad juba suve hakul Saksamaale ja asemele jääb n-ö vana laevastik eesotsas Regulaga. Kui palju selles loos tõde oli ja mispärast oli sinu arvates desinformeeriv uudis vaja ilma SLK kommentaarideta kiiresti ära avaldada?

Vanasti ilmus Nelli Teatajas ka kolme sorti lugusid. Oli tõde. Olid lood, mis võisid olla tõesed, aga pigem vist siiski ei olnud. Ja oli teadlik bluff. Ma ei taha olla üleolev, aga mulle tundub, et olime varem juba piisavalt vihjeid saatnud, et otsime tööd väljaspool Eestit.

Sinu kolleegid on teinud head tööd ja kui nad ei teeks seda ärapanemise soovist, siis tuleks seda vaid tunnustada.

Oskad sa arvata, miks selline paanika avalikkuses üldse tekkis?

Kes meist on nõus loobuma olemasolevast elukvaliteedist? Ehitasime koos investoritega väga head laevad. Ühel hetkel selgus, et liigagi head, ja meile öeldi, et see on teie isiklik probleem. Oleme pakkunud viimasel viiel aastal teenust, millest 2006. aasta lepingu sõlmimisel riik ei osanud unistada ka.

Harjusime laevadega ära. Ja peame olema ettevõttes enesekriitilised, meile tundus, et kuna teeme head asja, siis teeme seda veel pikalt. Me ei uskunud, et terve mõistus jääb teatud teisele omadusele alla. See oli viga. Ma räägin väga palju inimestega n-ö tänavalt. Saarlane pole rumal. Inimesed saavad väga hästi aru, mis toimub.

Mida sul on öelda Saaremaa külastajatele?

Tulge saartele ja veenduge, et asjad pole nii halvad, kui on üritatud näidata.

Miks SLK kohe n-ö pidurit ei tõmmanud ja Saksamaa plaane laiemalt ei selgitanud? Korduvalt on öeldud, et ettevõttele polegi midagi muud ette heita, ettevõtjana peadki turgu otsima, kuid teine asi on avalikkuse informeerimise konarlikkus.

See lugu on veidi keerulisem, kuigi ma ei taha võtta õigustaja positsiooni. Minu seisukoht oli, et siin me enne ei kire, kui on midagi ära tehtud.

Saksamaal on sündinud nn poliitiline otsus meie meeskonna ja laevade kaasamiseks, aga lahtised on veel mõned detailid. Me ei tahtnud Saksamaa jutuga tulla, sest olid valimised ja meid oleks süüdistatud riigile surve avaldamises. Ei ole ka lugupidav partneri suhtes rääkida poolküpsest asjast. Aga anname endale täiesti aru, et oleksime pidanud saarlasi rohkem informeerima.

Ma vabandan inimeste ees, keda ettevõte on millegagi solvanud, ja teen seda täie tõsiduse ja siirusega. Sain selle eest ka ministri (majandusminister Kristen Michal – toim) käest sugeda ja luban, et katsume oma vigu parandada. Kohe, kui tulevad konkreetsed ja pöördumatud otsused, teavitame sellest ministeeriumi ja kliente.

Meil on maja sees avalikkusega suhtlemise teemal palju vaidlusi. Mina olen konservatiivsem, tegevjuhid avatumad ja siis on ühiskonnas alati grupp inimesi, kes on targad tagantjärele.

Mulle on väga tähtsad need inimesed, kes mu vaateid teavad ja must aru saavad. Kas mu maine nende inimeste silmis, kes mind tunnevad, selliste kirjutiste tõttu muutub? Ei muutu. Nad teavad mind. Kes mind ei tunne, nendel pole mingit vahet. Ma ei lähe valimistele, mulle pole reklaami vaja.

Seepärast, kui on vaja kedagi sõimata, siis palun sõimata mind, aga samas tunnustada ettevõtte ja kogu meeskonna tegevust. See algab laevaomanikest, kes võtsid 6–7 aastat tagasi erakordse riski ja viisid meie laevaliikluse maailma tippu – need on muide eelmise peaministri sõnad –, kuigi leidus otsustajaid, kelle arvates saab reisijate teenindamist korraldada veelgi kvaliteetsemalt ja seejuures odavamalt. Elame, näeme.

Aga ma luban, et me parandame ennast. Meie nägu saab olema pööratud meie klientide, reisijate ja avalikkuse poole. Vigu julgeme tunnistada, me ei ole eksimatud.

Esmaspäeval saatis mureliku pöördumise majandusministeeriumile Saaremaa omavalitsuste liit, kes muu hulgas teatas, et “esitatud teave on ärevakstegev ja liinil püsiva reisijate arvu kasvu tingimustes suure mõjuga kogu maakonna arengule”. Millise löögi sai sinu arvates nende mõne päevaga Saaremaa majandus?

Ma tajun oma vastutust selles. Küll aga ei tunne mingit vastutust inimene, kes pole Saaremaa patrioot. Me ei arutleks ju sinuga selle üle, kui esimene uudis oleks olnud informatiivne, mitte spekulatiivne, pahatahtlik ja kirjutatud soovist, et Saaremaal läheks halvemini. Tegelik olukord on selline, et laevaliiklus ei lähe halvemaks.

Lepingu täitmist ei vähenda me mitte kuskilt. Minister Michal tunnistas ka, et meil on olnud suveräänne õigus täita lepingut punktuaalselt, kuid me pole seda teinud, vaid oleme alati teinud suuremas mahus. Reisijat huvitab ju esmajoones see, et ta väinast üle saab. Viisakalt ja kiiresti.

Kui laevaliine opereeriks inimene, kelle juured ei ole saares, oleks liiklus meil hoopis teisel tasemel. Me ehitasime need laevad väga läbimõeldult saarlastele ja hiidlastele ning meie külalistele.

Ühel hetkel öeldi meile, et laske varvast. Teeme kindlasti oma töö kvaliteetselt lepingu lõpuni, aga me ei saa laevadele tööd otsima minna 2016. a 1. oktoobri hommikul. Me ei ole nii valitud rahvas, et maailm meie ümber tiirleks. Ise peame jooksma.

On sul poliitikutele etteheiteid?

Ma ei lähe sellele libedale teele ega hakka hindama erinevate ministrite tööd ja neid üksteisega võrdlema. Ma usun, et kõik on teinud tööd oma parema äranägemise järgi ja hinnangu annavad reisijad. Võin öelda vaid seda, et nõukogude kooliga inimesena on mul kurb vaadata, kui riigi majanduspoliitikat juhitakse taas loosungite ja ärapanemise kaudu.

Riigile kuuluvate äriühingute juhtimise tõetunnid on veel ees ja tehtud vigade eest ei vastuta keegi. Aga kui ei vastuta, siis vigade tegemine jätkub. Jahitakse ettevõtjaid, aga profülaktika mõttes peaks mõne poliitilise asjamehe plate peale panema. Kümned ja kümned miljonid lendavad ahju just poliitiliste ambitsioonide tõttu.

Kuidas aga üldiselt sujub koostöö riigiga ning mida sa arvad riigikogu poolt vastu võetud hädaolukorra seaduse ja ühistranspordiseaduse muudatustest?

Riigiga on meil koostöö hea ning töine. Teisipäeval külastasin majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi.

Aga jah, ministeerium on seadusandliku poole pealt aktiivne olnud ja paraku on hädaolukorra seadusega meie vastu just umbusku külvatud. Et meid oleks vaja nagu selliselt survestada. Seadusemuudatus annab sisuliselt õiguse sundida Väinamere Liine osutama veoteenust lausa füüsilise sunni abil ka pärast septembrit 2016.

Selline seadusemuudatus lõi pretsedendi, kus riik maandab oma tegevuse või tegevusetusega oma riske, piirates nii ettevõtte ettevõtlusvabadust.

Samas on ministeerium ja ka Tallinna Sadam korduvalt kinnitanud, et riigi tellitud laevad valmivad tähtaegselt ja seadus pole tehtud meie sunniks. Näis. Teatud hirmudest on tingitud ka meie ettevaatlikkus oma edasiste võimalike äriplaanide avalikustamisel.

Aga veel kord kõigile rahustuseks – liiklus ei katke, me ei raiu mingeid otsi läbi. Ja isegi kui Tallinna Sadam ei jõua oma laevu õigeks ajaks valmis, teenindame liine ilusti edasi ja üleminek saab olema sujuv.

Ikkagi miljoni euro küsimus – millal Saaremaa ja Muhumaa Eesti vetest lahkuvad?

Ma luban, et sa oled esimese kümne inimese seas, kes sellest kuuleb, ja ülejäänud üheksa on ka ajakirjanikud. Kui tuleb otsus, tuleb ka teavitamine. Sellest projektist võiks tulla edulugu, ärme seda ära pusserda. Saksamaa on maailma tippriik, kui keegi hindab kvaliteeti, siis on need sakslased.

Kui me hakkame Saksamaal tööle, siis on see meie jaoks läbimurre ja kogu Eesti merenduse jaoks jälle suur samm edasi. Kui me mõtleme “kvaliteet”, siis me ütleme “sakslased”. Kui me mõtleme “kord”, siis me ütleme “sakslased”. Ja nüüd ütlevad needsamad sakslased, et nad tahaksid meiega koostööd teha! Narr oleks neile öelda, tulge 1,5 aasta pärast. Seda on ju poliitikud meilt kogu aeg nõudnud, et olgu olla eksport ja välisturud! Nüüd me siis üritamegi.

Kuidas Tuule Grupi ettevõtetel tervikuna läheb?

Tõsi ta ju on, et laevandus on meil ainult üks tegevusaladest, millele nüüd väga palju tähelepanu pööratakse. Huvitav on, igav ei hakka. Lihatööstuse uus külmhoone saab valmis, varsti läheb tööstus üle päikeseenergiale. Põllumajanduse poole peale olema leidnud uusi ja noori tublisid inimesi, projektid liiguvad juba tükk maad kergemini.

Tõsine suund on kinnisvaraarendus, mitmed majad kerkivad, Tallinna külje alla tuleb kaubanduskeskus, Tallinnas Kaarli puiesteel on meil suur ja pooleldi ulmeline projekt käsil – kaheksa korrust maa alla.

Väga hoogsalt tegeleme Saksamaale puitmajade tootmisega – neid läheb sinna juba tuhandeid. Samal suunal töötab edukalt Sarbuss veomahtude suurendamisega, lähitulevikus jõuame 50 veoautoni.

Me kõik saarel peame mõtlema rohkem tulevikule, mitte niivõrd keskenduma olevikule. Mõtlema Saaremaa heale mainele maailmas. Meie Saksamaa-projekt annab Saaremaale raudselt tuntust juurde. Mõtle ise, sealkandis liigub 8 miljonit turisti aastas, meie laevadel aga on saart tutvustavad ekspositsioonid ja stendid, saare ettevõtted saavad oma tooteid reklaamida. See on hea väljund Saaremaa tutvustamiseks.

Üldse ma arvan, et praamide teema on mullune lumi, peaksime Saaremaa arengu nimel vaatama hoopis kaugemale tulevikku. Peame jälgima, kuidas uued laevad valmivad, aga ka sellest on vähe. Niisuguse arenguga, nagu praegu on olnud, on viie või kümne aasta pärast kaks või kolm miljonit reisijat aastas. Sa võid selle kirja panna ja vaatame kümne aasta pärast! See pole ulme! Kõik prognoosid, mis ma olen rääkinud, on esialgu ulmelisena tundunud, aga hiljem on selgunud, et ma olen veel tagasihoidlik.

Me peame mõtlema, mis siis saab. Tegelikult peaks 2016. aastal olema Kuivastu–Virtsu liinil ka kolmas laev. 2020. aastal kolmest kindlasti ei piisa, peaks olema neljas-viies. Seda ei saa. Aga me peame mõtlema, kuidas inimene siia saab.

Peame arendama seda nn pistikuprojekti, aga kuna see on veel kosmos, siis me pole valmis. Olen jätkuvalt silla vastane niisugusel kujul, nagu see on välja pakutud, sest see on kallis ja ei garanteeri iga ilmaga ülesõitu, püsiühendust. Olen tunneli vastu, sest paljud kardavad neid kasutada.

Kuidas need miljonid siis üle väina sõidutada?

Üks meie töö suundi on juba viiendat aastat sellise ühenduse nimel. See pole sild ega tunnel ega veel mitte pistikupesa, ta ongi “ühendus”. See on projekt, kus esialgsete nägemuste järgi jäävad puutumata lindude lennuteed, lahendatud on klaustrofoobiliste inimeste mured, ilmastiku ebakindlusest tingitud probleemid. Enam-vähem kõik riskid on maandatud. Ja kui see projekt läheb käima, oleme püstitanud ülesande, et kokku kestaks väinaületus võib-olla 15 minutit, koos kõikide protseduuridega.

See tuletab mulle meelde, et kui me 6–7 aastat tagasi rääkisime uutest laevadest, näitasime filme, kuidas hakkavad toimuma peale-mahasõidud, korraga mitmelt korruselt, ülesõit kestab 30 minutit, siis vaatasid kõik meid kui idioote. Et jutustage-jutustage, see pole võimalik. Aga näe, oli võimalik. Ilmselt ka see idee tahab seedimist.

Kust sulle selline ulmeline idee tuli?

Alati kui ma sõidan kuskil maailmas ringi, vaatan, mida saaks ära kasutada ka oma ettevõtmistes. Praeguse väinaliikluse korraldamise idee tekkis mul näiteks 1997. aastal Ameerikas. Tulin koju, rääkisime, arutasime ja kui palju läks teostuseni aega? Umbes 15 aastat.

Selle ühendusviisi idee tekkis mul umbes aastat kaheksa tagasi. Ma olen täitsa veendunud, et kui sellele ideele tekiks poolehoid, oleks kaks aastat projekteerimist, 3–4 aastat ehitamist ja liiklemise saaks viia täiesti uuele tasandile. Eelprojekt on meil praktiliselt valmis, aga sellest täpsemalt rääkida on veel vara.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 587 korda, sh täna 1)