Pöide õunakasvataja pelgab kohaliku sordi toetusest ilma jääda

Pöide õunakasvataja pelgab kohaliku sordi toetusest ilma jäädaAastakümneid kohalikke sorte kasvatanud Pöide õunakasvataja kurdab, et taimepassi puudumine võib teda ilma jätta loodetud toetusest poolesajale õunapuule.

Pöide vallas Mui külas tegutsev õunakasvataja Enno Välison ütles, et tema aias kasvab paarkümmend aastat tagasi istutatud 60 õunapuud (Paide ja Põltsamaa taliõun), millele alates sellest aastast on võimalik taotleda kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust 12 eurot puu kohta.

Paraku nõuavad toetuse tingimused sordiehtsuse kohta ka taimepassi ettenäitamist, seda pole aga aastakümneid tagasi istutatud puude kohta kuskilt võtta. Et kohaliku sordi kasvatamise toetust makstakse vaid neile aiapidajatele, kelle aias kasvab vähemalt kümme erinevat kohalikku sorti puuviljakultuuri, siis soetas Välison endale selle nõude täitmiseks isegi paarkümmend taime lisaks.

Enno Välisoni Jaani-Enno talus algas õunakasvatuse traditsioon juba 60 aastat tagasi, kui tollane peremees istutas esimesed 80 viljapuud. Lisaks vanale aiale rajati 1994. aastal uus ning praeguseks on tunnustatud maheaias 180 kandeeas õunapuud. 2011. aastal valmis talul jahutusseadmetega õunahoidla, kus müügiõun säilib kvaliteetne kevadeni. Lisaks valmistatakse traditsioonilist õunakildu ja kooritud õunalaastu ning sügiseti tehakse õunamahla.

Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnabüroo peaspetsialist Rainer Raidmets kinnitas, et selleks, et taotleda kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust viljapuude kasvatamiseks, peab selle kohta olema taimepass.

Taimepassi väljastab taime turustaja, juhul, kui tegemist on juba olemasoleva viljapuuga, peab samuti olema vastav dokument sordiehtsuse kohta. Põllumajandusministeerium on eelmisel kahel aastal tellinud Eesti aiandusliidult sordiehtsuse tõestamiseks viljapuuaedade ekspertiisi. Kokku käidi läbi 40 aeda üle Eesti.

Raidmets sõnas, et kui tootjal praegu puudub sordiehtsust tõestav dokument, siis on võimalik toetust taotlema tulla järgmistel aastatel, kui ekspertiisi käigus on kohapeal sordiehtsus tõestatud. Silmas tuleb pidada ka nõuet, et toetuse saamiseks peab kasvatama vähemalt 20 viljapuud ja vähemalt 10 erinevat viljapuukultuuri sorti.

Sordiehtsuse kontrolli läbiviija, aiandusagronoom Väino Eskla ütles, et 2013. aasta septembris põllumajandusministeeriumi tellimusel alanud üleriigiline puuvilja- ja marjakultuuride sordiehtsuse kontroll jõuab Saaremaale sel suvel. “Saaremaale tuleme ilmselt augusti lõpus, praegu teen nimekirja, keda külastada,” ütles kontrolli läbi viiva neljaliikmelise ekspertide grupi liige Väino Eskla.

Töö eesmärk on istandikes ja aedades kasvavate emataimede sordiehtsuse kindlakstegemine.

Sordiehtsust kontrollitakse õuna-, pirni-, hapukirsi-, maguskirsi- ja ploomipuude, punase ja musta sõstra ning karusmarja emataimedel ja istikutel, lisaks viljapuude pookealustel. Kontrolli alt jäid aga näiteks välja maasikas, vaarikas, mustikas, astelpaju jt vähemlevinud liigid. Töö käigus kantakse andmebaasi puuvilja- ja marjakultuuride emataimede asukohad ning paljundus- või istutusmaterjali tootvad puukoolid.

Sordiehtsuse kontroll abistab istikute paljundajaid ja emaistandike rajajaid, suurendades puukoolide usaldusväärsust tarbija silmis ja puukoolide konkurentsivõimet turul. Kvaliteetsete istikute kaudu võib oletada positiivset mõju uute istandike ja aedade rajajatele, aiapidajatele, aiandusnõustajatele ja aiandusõppuritele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 149 korda, sh täna 1)