LASKE MIND OMETI RAHUS OLLA! (FOTOD ja VIDEO) (1)

POLEGI RASE: Selgus tuleb majja, asjad hakkavad laabuma ja igaüks saab oma. Pildil vasakult Virgo Neemre, Tiia Marist, Juhan Nemvalts, Maarjus Kupits, Merike Meriloo ja Rando Väljaots. Foto: Irina Mägi

POLEGI RASE: Selgus tuleb majja, asjad hakkavad laabuma ja igaüks saab oma. Pildil vasakult Virgo Neemre, Tiia Marist, Juhan Nemvalts, Maarjus Kupits, Merike Meriloo ja Rando Väljaots. Foto: Irina Mägi

Vahepeal on Saaremaa rahvateatrist saanud Saaremaa Teater ja selle nime all esietendus 4. juunil Vikil Mihkli talumuuseumis Hugo Raudsepa komöödia “Vedelvorst” lavastaja Väino Uibo lisandustega.

Seekord alustaks hoopis teatri juhtgrupi noorenenud koosseisust ning teatrirahva oma sõnade järgi on entusiastlik ja energiline projektijuht Elli Tänavots tõeline leid, kelle põhimõte on, et unistada tuleb suurelt. Tuult tiibadesse ja lennukaid unistusi!

Väino Uibo kolme viimast lavastust – “Kauka jumal”, “Millal küll Kalev koju jõuab” ja “Vedelvorst” – võiks vaadelda kui eesti klassikalisele dramaturgiale ülesehitatud triloogiat, mille keskmes inimlikud nõrkused ehk seitse surmapattu: kadedus, viha, kõrkus, laiskus, ihnus, õgimine ja liiderlikkus.

Hugo Raudsepa draamateostest on enamik tugeva sotsiaalse närvi ja värvikate tegelaskujudega komöödiad. “Vedelvorsti” on nimetatud 19. saj lõpu taluaineliseks karakterkomöödiaks, mis ei pretendeeri mitmeplaanilisusele ega teravate probleemide lahkamisele. Nii on ka seekordne “Vedelvorst” lavastatud kui lustakas tantsude ja lauludega läbipõimitud vaatemäng.

Lihtne sisu

Süžee on iseenesest lihtne: Näsnäruda talu laiskvorstist peremees Kustav tuleb naisele panna ja kiirenduse selleks annab ootamatu pärandus. Knihv on aga selles, et päranduse kättesaamiseks peab Kustav naise võtma ja järeltulija muretsema. Vaene Kustav, kelle meelerahu niigi pidevalt rikutakse, saab veel ühe “karistuse” kaela – no mis te jandite selle rahaga, laske mul ometi rahulikult olla! Lavastaja on tükki lisanud veel mustlaseit Natja, kes kõik sündmused kenasti jooksma paneb ja lahtised otsad kokku seob.

Mida lihtsakoelisem on ühe komöödia sisu, seda raskem on ühekorraga lavale tuua situatsiooni-, kõne- ja karakterikoomika. Raudsepa mahlakas tekst annab õige palju võimalusi tekitada koomilisi olukordi ja luua lopsakaid karaktereid.
Paremat paika kui Mihkli talumuuseumi õu annab sedalaadi lavastuse jaoks otsida ning esietenduseks oli tellitud ka ilus päikeseline kevadõhtu.

Majarahvas tegutseb laiskvorstist peremehe (Rando Väljaots) malli järgi: sulane (Virgo Neemre) kabistab kibedal tööajal võpsikus tüdrukuid, karjapoiss (Maarjus Kupits) laseb hundi lambakarja ja jätab loomad omapead, teenijatüdruku (Tiia Marist) peamine mure on mehele saada.

Ainus, kes kogu aeg justkui midagi teeks, on perenaine (Leelo Laus), kelle peamiseks tööks on pidevalt õiendada ja tänitada, et keegi midagi ei tee. Peataolek ja sahmimine käib siia-sinna, tegelikult on aega küll – ega töö jänes ole, et metsa jookseb!

Kustav põõnab kibekiirel heinaajal põhuhunnikus. Kogu ta olemus on tähelepanuväärselt aeglane ja uimane – laske mul ometi rahus olla, tahan nii oma tegudes kui ka mõtetes end vabalt tunda. Arvata võib, et poiss (mees?) on ära hellitatud, tulemuseks suur mossitav ja tujutsev laps, kes tahab jumala antud päevast rõõmu tunda, jäägu või hein niitmata – tema peab saama oma suure kere põhku siruli visata. Ilus nüanss Kustavi puhul oli tema helge-rõõmus-imestav-lapselik naeratus, kui asjad olid “vonksu” aetud ja ettevõtlik Tiiu (Anna Maria Lember) peigmehe kõrvale istus.

Kustavit vaadates käis peast läbi küll päris nüüdisajaga seotud mõte: kui palju on tänapäevalgi suuri “lapsi”, kes veel keskealisena oma elupäevi emme-issi seljataga veeretavad. Ajakirjandusest käis hiljuti läbi teema, miks paljud lapsed kooli ei jõua ja vanemad annavad kaasa tõendi, et laps puudus kodustel põhjustel. Tuli välja, et vanemad lihtsalt ei viitsi hommikul tõusta, et last kooli saata. Vedelvorstide kasvulava missugune! Nii et Kustavi elufilosoofia “Laske mind ometi rahus olla” pole kuskile kadunud.

Vastandlikud tegelased

Kontrastiks vedelale Kustavile on lavastuses lahtiste kätega, kergejalgne, kaval ja rõõmsameelne Tiiu, kelle rollilahendus oli täis särtsakat ettevõtlikkust. Küllap pani suur pärandus Tiiu tegutsema, kuid usutavasti oskab temasugune tulesäde ka oma mehelontule tulevikus kümme paari jalgu alla kasvatada. See tüdruk teab, kuidas oma pilli mängida ja keda selle järgi tantsitada. Värske ja asjakohane etteaste!

Perenaise Mari ja vöörmünder Taneli (Juhan Nemvalts) osatäitmistest tahaks leida rohkem kontraste: millal võimu näidata, millal pugeda, millal hellitada. Vöörmünder on ju ühtpidi võimu esindaja, teistpidi aga omakasu peal väljas: saaks ühe tütre jälle mehele. Mari roll läbib tervet tükki ning karakterit võiks julgemini arendada. Näiteks Kustavit “turgutades” võiks seda teha leebe kanaema häälega. Praegu räägib Mari nii sulase, karjapoisi, tüdruku kui ka Kustaviga ühtviisi häälekalt. Tegelikult on ta ise oma pojakesest selle kukununnu kujundanud, nüüd on tähtis meelitada ja veenda, et poiss päranduse vastu võtaks, küll edaspidi on jälle aega juhendada ja kamandada.

Kirsiks tordi peal on Natja (Merike Meriloo), värvikas ja lopsaka kõnepruugiga mustlaseit, kes tekitas oma mänguga tõelist elevust.

Kui tükki tuua elemente tänapäevast, siis peaksid need toetama ühtse terviku kujunemist. Praegune karjapoisi kepikõnd ja rublade eurodeks vahetamise stseen ülejäänud tegevusega ei haakunud. Võib-olla panna Kustav põhuhunnikus vahepeal nutitelefoni näppima või riputada lohmakate üleelusuuruste pükste kõrvale praegusaja pitsilised stringid?

Lavastusest aitasid tervikut luua lõõtsa- ja laulumees Ain Hannus ning Kalle Kadariku juhendatud tantsurühm.

Ilmselt Elli Tänavotsa eestvedamisel korraldatud kõigi osaliste meelespidamine oli tänuväärt ettevõtmine ja tegi etendusest tõelise esietenduse.

Tegemist on laheda ja rahvaliku suvelavastusega, kust ei ole mõtet mingeid sügavaid probleeme otsida, vaid minna ja nautida kaunist looduslikku lavakujundust, lasta end vabaks ja nautida, mida vabaõhulaval pakutakse. Ühesõnaga, anda endale võimalus suveõhtul rahulikult olla.

Ester Kuusik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 896 korda, sh täna 1)