Sajanditagune ärev suvi Saaremaal

SÕJA JALUS: Wildenbergi nahavabrik avati Kuressaares 1878. aastal. 1915. aasta sõjakeerises viidi vabriku sisseseaded Venemaale, hooned hävitati aga 1917. aasta sügisel, kui sakslased alustasid Lääne-Eesti saarte vallutamise operatsiooni “Albion”. See vaade nahavabrikule, mis hiilgeajal andis tööd kuni 300-le  inimesele, on jäädvustatud Kuressaare linnuse tornist. Foto: Saaremaa muuseum

SÕJA JALUS: Wildenbergi nahavabrik avati Kuressaares 1878. aastal. 1915. aasta sõjakeerises viidi vabriku sisseseaded Venemaale, hooned hävitati aga 1917. aasta sügisel, kui sakslased alustasid Lääne-Eesti saarte vallutamise operatsiooni “Albion”. See vaade nahavabrikule, mis hiilgeajal andis tööd kuni 300-le inimesele, on jäädvustatud Kuressaare linnuse tornist. Foto: Saaremaa muuseum

1915. aasta suvi ja sügis olid nii saarlaste kui ka kõigi eestimaalaste jaoks ärevusttekitavad. Võib isegi öelda, et see oli aeg, mil hakkasid tunda andma eelseisvad suured muutused, mis kulmineerusid alles 2-3 aasta hiljem – Vene keisririigi krahh ja Eesti omariikluse teke.

Täpselt 100 aastat tagasi jõudis I maailmasõda sõna otseses mõttes meie esivanemate kodude ukse ette. Saksa armee vallutas venelastelt Poola, Leedu ja ligi pool Lätist ühes Kuramaaga. Rindejoon hakkas edaspidi enamvähem kulgema mööda Daugava (ehk Düüna, nagu kirjutasid sajanditagused ajalehed) jõge. Liivimaa kubermangu toonasest keskusest Riiast sai tõeline rindelinn.

Liivi laht, Saaremaa ja kogu Lõuna-Eesti muutusid aga aastateks rindelähedaseks piirkonnaks. Kõik see avaldas kohe negatiivset mõju siinse elanikkonna igapäevaelule ja mõttemaailmale, külvates inimestesse hirmu ja paanikat. Kõrgete võimukandjate käitumises ilmnes aga Vene riigile väga traditsiooniline spionomaania, mis võttis kohati suisa groteskseid vorme.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 774 korda, sh täna 1)