Kuidas motiveerida omavalitsusi ühinema? (14)

Kuidas motiveerida omavalitsusi ühinema

Pilt: Andrus Peegel

Juba pea 20 aastat on räägitud omavalitsustereformi vajalikkusest ning viimasel ajal on üha tugevamalt räägitud ka riigireformi vajadusest. Nende reformide sisu peaks olema avaliku halduse lihtsamaks muutmine, omavalitsuste tugevdamine ning äärealade konkurentsivõime tugevdamine.

Kõige parem oleks, kui omavalitsused ühineksid vabatahtlikult, kuid selle protsessi kiirendamiseks tuleks ka valitsuse poolt võtta ette samme, mis omavalitsusi senisest rohkem motiveeriks. Pakuksin omavalitsuste motiveerimiseks välja nende rahastusmudeli muutmise selliselt, et KOV tasandusfond kaotatakse alates 2018 aastast ning sellest vabanevate vahendite arvelt tõstetakse allpool toodud kriteeriumitele vastavate omavalitsuste üksikisiku tulumaksu laekumise osa 13,8 protsendini (suurenemine 18,66%). Kriteeriumitele mittevastavate omavalitsuste üksikisiku tulumaksu laekumise osa jääb senisele 11,63 protsendi tasemele. Seega oleks ka omavalitsustel lihtsam oma tulusid-kulusid planeerida, kuna tasandusfondi arvestamise keeruline valem annab vahel ettearvamatuid ning raskesti põhjendatavaid tulemusi.

Vahe kartulil ja kivil

Ma ei ole küll riigihaldusministri juurde loodud ekspertkomisjoni töö tulemustega ülearu täpselt kursis, kuid minuni jõudnud infokildudest on mulle jäänud mulje, et kõik see mõeldakse natuke liiga keeruliseks. Kriteeriumid, millele tulevased omavalitsused peavad vastama, peaksid olema lihtsad ja kõigile arusaadavad.

Ei ole põhjust igal ümaral kehal, mis kartulivaost välja tuleb, hakata laboris mõõtma tärklise ja vee sisaldust. Saame ka pealt vaadates aru, mis on kivi ja mis kartul. Välised tunnused peegeldavad teinekord ka sisu. Seega kriteeriumeid, millele omavalitsus peaks vastama, võiks kirjeldada ka väliste tunnuste järgi.

Pakuksin välja 3 kriteeriumit, millele peaks omavalitsus pärast 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimisi vastama, et kvalifitseeruda suurema üksikisiku tulumaksuosa saajate hulka.

Ühinemisjärgne elanikkond ületab 5000 elanikku. See tagab piisava tulubaasi ja on enamasti ka erinevate ekspertide poolt aktsepteeritud suurus. Suurem tulubaas annab võimaluse pakkuda kõiki vajalikke teenuseid, mida elanikel on vaja.
Ühinemisjärgne pindala ületab 1000 km². See tagab tugevamate omavalitsuste liitumise ka vähematraktiivsete omavalitsustega ning toimepiirkondade ühinemise üheks omavalitsuseks.

Maakond regiooniks

Ühinemisjärgses omavalitsuses elab hõreasustusega piirkonnas (väljaspool linnasid) vähemalt 50 protsenti elanikkonnast. See motiveerib väikelinnu liituma tagamaaga ehk tagatakse toimepiirkonna liitumine üheks omavalitsuseks. Kuna see sisuliselt välistab 5 suuremat linna, on see ka regionaalpoliitiline otsus.

Omavalitsuste ühinemise käigus tekivad paratamatult ka mõned praeguse maakonna suurused omavalitsused. Kuna maavalitsuse rolli on järjest kärbitud, teeksin ettepaneku nimetada maavalitsused ümber ministeeriumi järelevalve osakondadeks ja maakonnad regioonideks.

Kuidas nimetada omavalitsusüksust, mis koosneb linnast ja maapiirkonnast? Teeksin ettepaneku anda võimalus nimetada neid alates 2017. aasta KOV valimistest maakonnaks ja täitevvõimu juhti maavanemaks. See on emotsionaalselt eriti oluline linnaelanikele, kes ei soovi liitumise korral elada vallas.

Ma olen kindel, et rahastusmudeli selline muutmine ning välja pakutud kriteeriumid toovad kaasa üleriigilised omavalitsuste vabatahtlikud ühinemisläbirääkimised, mille tagajärjel tekib loogiline toimepiirkondadel põhinev omavalitsuskorralduse mudel ning regionaalne tasakaal.

Taavi Kurisoo
Saare maavalitsuse ühinemisnõunik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 744 korda, sh täna 1)