Kalateadlased uurisid kudealade parandamise võimalusi (1)

Tartu ülikooli mereinstituudi valminud uuringuga selgitati välja, millised on poolsiirdekalade tähtsaimad kudemisalad Saare-, Hiiu- ja Läänemaa Väinamere poole jäävates piirkondades ja kuidas kudemistingimusi parandada.

“Saaremaal oli üks suurimaid avastusi see, et Järveküla süsteem toimib üsna hästi, hoolimata silmaga nähtavatest puudustest – kalatrepp Võlupe jõest näiteks ei tööta enam. Võlupe jõgi ja Järveküla järved ongi tänapäeval Saaremaa Väinamere poolse osa kõige olulisem siirdehaugi kudeala,” rääkis Saarte Häälele Tartu ülikooli mereinstituudi ihtüoloogia ja kalanduse vanemteadur Markus Vetemaa.

Ta märkis, et selle looduslikult väga sobiva süsteemi rolli kudealana tõstmiseks tuleb parandada kalade sissepääsu Järveküla järvedesse. Odavaim ja lihtsaim lahendus oleks praeguse ülevoolu sulgemine ja kalatrepi parandamine. Teise võimalusena võiks kaaluda ka Järveküla järvede algse seisundi taastamist, järve veetaseme tõstmist ja väljavoolu praeguse Riidama kraavi kaudu.

Projekti käigus koguti kalu kõigist olulisematest Väinamerre suubuvatest vooluveekogudest Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal. Saaremaal hõlmati analüüsi ka mõned Väinamerest välja jäävad alad Liivi lahe kirdeosas.

“Võlupe ja Järveküla haugid domineerisid ka Hiiu kalurite püükides, sest Hiiumaal on häid haugi kudekohti väga vähe. Samas on säinaga vastupidine lugu – Põhja-Saaremaal püütud noored säinad olid sündinud Käina lahes. Muhumaa vetes on aga palju hauge pärit hoopis Läänemaalt. Väinamere kõige suuremad kudealad ongi kahtlemata Kasari jõe vesikonnas. “ rääkis Vetemaa.

Projekti raames uuriti just neid liike, mis suudavad lisaks mageveele taluda ka Eesti rannameres valitsevaid madalaid soolsusi, näiteks haug, luts ja mitmed karplased. Nimetatud liigid sigivad peamiselt magevees.

Edukaks sigimiseks peavad mageveekogud olema ühest küljest kvaliteetsed ja ka piisavalt suured, teisalt aga merest hästi ligipääsetavad. Paraku on paljudel juhtudel nii alade kvaliteet kui ligipääsetavus inimtegevuse tagajärjel halvenenud.

Lisaks Järveküla järvede sigimistingimuste parandamisvõimalustele toodi välja ka Oitme oja ja Randküla jõgi kui Saaremaa Väinamere-poolsed kõige viletsamas seisus jõesuudmed.

“Isegi kui nende suudmes on kevadel kalu sissepääsu otsimas, siis pärinevad need peamiselt mujalt ja on sinna lihtsalt uusi alasid avastama tulnud,” ütles ihtüoloogia ja kalanduse nooremteadur Mehis Rohtla. Näiteks Randküla jões viimased 300 meetrit enne merd jõesängi praktiliselt ei olegi ja vesi voolab ebamääraselt üle karjamaa. Samuti sureb seal igal sügisel palju kalu, sest nad ei saa enam madala veega merre tagasi.

Oitme jõe puhul on aga probleemiks tihe rooväli jõe suudmes, millest vesi läbi niriseb, samuti idapoolne umbsopiga lõppev haru, kust vesi valgub merre üle karjamaa. “Kaladel on seal väga raske jõkke sisse saada,” seletasid teadlased.

Markus Vetemaa sõnul võiks tulevikus teha ka ülejäänud Saaremaad puudutava uuringu, kuna seekord uuriti vaid Väinamere-poolset külge.

Kudealade kvaliteedi tõstmiseks on Euroopa Liidus ja Eestis loodud rahalised võimalused. See on näiteks Euroopa merendus- ja kalandusfondi üks abikõlbulikest tegevustest. Kuid enne reaalsete looduses läbi viidavate tegevuste planeerimist on aga oluline välja selgitada, millised kudealad funktsioneerivad hästi ja kus on vaja seisundi parandamist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 523 korda, sh täna 1)