Kammermuusikapäevade pidulik lõppakord keelpillipärlimängus (2)

Täna õhtul kell 19 saab kuulata ja nautida XXI Kuressaare Kammermuusika Päevade pidulikku finnalkontserti. Esinema on saabunud meie kodumaal ja välismaailmas lavalaudadele oodatud  Klaaspärlimäng Sinfonietta orkestri keelpillikoosseis. Iseseisva koosseisuna on orkestri keelpilliosakond jõudnud enesele juba hea nime ja tunnustuse pälvida erinevate maade publikult ja kriitikutelt. Koos solisti ja kontsertmeistri Maano Männiga kantakse ette  ajastulises mõttes eriliselt põnev kooslus XX sajandi läheduses kirjutatud kolmest kaunist teosest, sh „Variatsioonid Tšaikovski teemale“ op 35a , mis helilooja Anton Arenski  (1861 – 1906) poolt on pühendatud tollele suurele Vene meistrile. Aga kontserdil kõlab ka P.Tšaikovki enese muusika ning ka  E.Griegi põhjamaiselt romantiline looming.

Palusime orkestril vastata mõnele küsimusele.

Vallutasite puliku südameid orkestri täiskoosseisuna juba 2013. Kas tulek nüüd taas Kuressaare Kammermuusika Päevade kontserdipubliku ette keelpillisektsioonina toob teie jaoks kaasa ka mingeid uusi tundmusi?

Kaia Lattikas, orkestri produtsent:

Aga muidugi! Kammerkoosseisuna üles astuda on hoopis midagi muud kui traditsioonilise sümfoniett-orkestrina. Seepärast mängib täna teie ette justkui täiesti uus orkester, ehkki mängijad on enamjaolt samad, kes aasta tagasi suurema koosseisuga siin laval olid.

Tänane kontsert ei ole mitte üksnes Kuressaare kammermuusikafestivali lõppkontsert, see on ka meie orkestri suve- ja terve eelneva hooaja viimane. Kuigi meil on väga palju esinemisi Eestist väljaspool, on alati eriti hea meel kodupubliku ette astuda ja seepärast on väga armas panna punkt lõppevale hooajale just Kuressaares.

Tänase kontserdi kavavalik on ajastulises mõttes suurepärane tervik: kõik teosed, v.a Kurt Atterbergi „Adagio Amoroso“, on kirjutatud pisut enne XX sajandi algust. Kas see ajastuline kooskõla on taotluslik?

Maano Männi, orkestri solist ja kontsertmeister:

Festivali kunstilise juhi Andres Paasi sooviks oli, et lõppkontserdil kõlaks romantiline orkestrimuusika. Kohe tuli mulle meelde helilooja Pjotr Tšaikovski, kelle sünnist möödus tänavu 175 aastat. Tema Keelpilliserenaad op.48 on üks 19.saj tähtteoseid ning mulle väga hingelähedane, otsustasin selle teose ümber kava koostama hakata. Kuulajale vähem tuntud helikunstnik on Anton Arensky, kes oli Tšaikovski loomingu suur austaja. Arensky orkestriteos Variatsioonid Tšaikovski teemale põhineb Tšaikovski laulule „Legend“ , tsüklis „16 lastelaulu“ op 54. Muusikalise telje moodustavad omakorda Edward Grieg ja Pjotr Tšaikovski.

Nad olid sõbrad ja hindasid vastastikku teineteise loomingut. Griegi „Kaks eleegilist meloodiat“ on üks armastatumaid väikevorme kammerorkestrite repertuaaris.Kuigi rootsi helilooja Kurt Atterberg tegutses pea sada aastat hiljem kui eelmainitud härrad, sobib 1967 komponeeritud põhjamaiselt karge, kuid helge kõlapildiga „Adagio amoroso“ imeliselt lõppkontserdi kavva. Atterberg on muuhulgas öelnud: Vene heliloojad ning Brahms- need on minu tõelised iedaalid! Mulle soovitas „Adagio amorosot“ üks Rootsi helilooja ning see väikevorm kõlab esmakordselt Eestis. Eelneva jutu kinnituseks võib öelda, et lõppkontserdi teosed moodustavad omavahel tervikliku pildi, loodame romantilist kooskõla jagada rohkearvulise publikuga!

 Suure koosseisu puhul on kindlasti raske sellisele küsimusele vastust leida, ent siiski: kas teie kontserdi kavas on mõni lugu, mis on kuidagi eriliselt „teie“, st kuidagi eriti omane?

Kaia Lattikas, orkestri produtsent:

Nii meie orkester kui ilmselt iga muusik soovib esitada iga teost kui „enda oma“, muidu poleks musitseerimisel ju mõtetki. On see ju mängijate, või suurema koosseisu puhul ehk rohkem küll dirigendi eneseväljendus, mis sünnib just esitamise hetkel. See on Klaaspärlimäng Sinfonietta tegustemise mõte olnud algusest peale- nagu meid tutvustavas kirjutises kavalehelgi seisab, on meie mängijad veendunud „et ka sajandite tagant pärit muusika on elav ja rõõmutoov tänases päevas ning stiilist sõltumata suudab värskendada vaimu, soojendada hinge ja kinkida meelelist naudingut.“

Mitte kanoniseeritud muusika, mitte „nii nagu peab“ või „nii on alati tehtud“, vaid ikka nii nagu tunned ja mida öelda tahad – see on oluline.

Tänases kavas on tõesti üks lugu, mida oleme mänginud juba kammerkoosseisu esimesest kontserdist alates ja selleks on Tšaikovski Serenaad. Aga eks seegi kõlab iga kord erinevalt, sõltudes siis kontsertmeistri või dirigendi ideedest ja tunnetusest.

Kristi Hinsberg

XXI Kuressaare Kammermuusika Päevade pressiesindaja

KlaaspärlimängSinfoniettaJPG

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 645 korda, sh täna 1)