Ruth Karemäe: endale mõtlen viimasena

KAKS KAREMÄED: Ka pärast 55 kooselatud õnnelikku aastat annab Rein nõu ja tuge veel nüüdki. Oma vaikiv-naerataval moel. Foto: Irina Mägi

KAKS KAREMÄED: Ka pärast 55 kooselatud õnnelikku aastat annab Rein nõu ja tuge veel nüüdki. Oma vaikiv-naerataval moel.
Foto: Irina Mägi

Eesti televisiooni hiljutise juubeli puhul on taas hakatud meede tuletama neid mehi ja naisi, kes meid omal ajal tundideks helendava ekraani ette naelutasid ja nüüd elavad kuskil oma elu, küll mitte unustatuna. Eesti Televisioon peab oma endiseid töötajaid väga väärikalt meeles. Üks neid isiksusi oli kahtlemata Ruth Karemäe, kes eristus teistest tegijaist juba toona oma saadete temaatika ja ülesehituse poolest.

Oma- ja isepäi tegija oli ta telemaastikul, kuid tema teine tegevus ja väidetavalt isegi kiindumus on olnud Poola kirjanduse eestindamine. Proua Ruth võttis meid vastu ühel vihmasel juulipäeval oma stiilses ja maitsekas Tallinna kesklinna kodus, kuhu telemaja ei paista, aga teletorn on silmapiiril olemas.

Kas teil on kahju ka, et teletuntus kipub varjutama teie tõlkijakarjääri, mida te ise pidasite olulisemaks?

Olulisemaks pidasin ma muidugi tööd televisioonis. Erinevalt tõlkimistööst, mille tulemuseks on raamat, midagi silmaga nähtavat, ei jäänud teletööst esialgu ja veel pikka aega järele ei mingit käegakatsutavat jälge. Seepärast võib näida, et tõlkimine oli tähtsam. Kuid nii see ei olnud. Mõlemad tööd olid mulle ühtviisi tähtsad ja meelepärased, aga üks neist oli siiski mu põhitegevus, teine vaid üsna paljunõudev kõrvaltöö või pigem harrastus. Hea oli see, et üks ei seganud teist, et teletöö iseloom võimaldas selle kõrvalt ka tõlkida. Kindlasti kippus mulle päeval väsimus peale, aga ma ei tõlkinud vahetpidamata. Igatahes keegi mulle mu harrastust pahaks ei pannud ja ette ei heitnud. Pigem kuulsin aeg-ajalt mõne tunnustussõna.

Ka ei seisnud ma kunagi valiku ees, kumb rohkem meeldib. Kui ilukirjanduse tõlkimisega alustasin, tegutses meil selles vallas veel mitu head ja viljakat poola keele tõlkijat – Aleksander Kurtna, Aleksander Raid, Nora Kaplinski. Ma ei teadnud ega osanud arvata, palju mulle seda tööd jagub. Pealegi olin siis juba Eesti raadios ametis. Nii et tegin neid kahte tööd algusest peale paralleelselt.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 947 korda, sh täna 1)