Saarlased tahavad kaitset seakatku vastu (11)

Foto: Tambet Allik

Foto: Tambet Allik

Vähendamaks Aafrika seakatku leviku tõenäosust Saaremaale pandi eilsel põllumeeste, jahimeeste ja veterinaarameti esindajate kohtumisel maavanemaga kirja võimalikud meetmed, mis sellele kaasa aitaksid.

Maavanem Kaido Kaasiku sõnul peeti kohtumisel oluliseks taastada maaelu edendamise sihtasutuse toel loomade matmispaik Saaremaal. “Praegu käivad AS-i Vireen masinad kaks korda nädalas Saaremaal ja nende masinate kaudu võib seakatk väga tõenäoliselt ka siia levida,” ütles maavanem. Vireen kogub Saaremaa põllumajandustootjatelt kokku ja hävitab hukkunud põllumajandusloomad ja lihatööstuste loomsed kõrvalsaadused.

Katk võib külla tulla

Valjala Söödatehase grupi sigalate omanik Raul Maripuu (fotol) ütles eile koosolekuruumist väljudes, et Saaremaa sigalate jaoks kujutab Vireeni loomsete jäätmete veok väga suurt ohtu. “Oleme ka mandri seakasvatajatega arutanud, et väga võimalik katkuviiruse edasikandja on ikkagi Vireen,” sõnas Maripuu. Arvestades, et seakatku peiteaeg on 14 päeva, võib Vireeni auto külastada seafarme, kus haigus on peidetud kujul olemas, ja kanda seda edasi tervetesse farmidesse, sealhulgas Saaremaale.

Ehkki riigiametnikud ei pea viirusevabal Saaremaal matmispaikade rajamist EL-i direktiividega kooskõlas olevaks, peab Maripuu riigiametnike vastuväiteid ebamõistlikeks. “Seadust tuleb muuta vastavalt olukorrale,” sõnas põllumajandusettevõtja.

Ka on Valjala Söödatehase grupp võtnud vastu otsuse kohalikele seapidajatele põrsaid enam mitte müüa. “See on endale riski müümine aia taha,” põhjendas Maripuu.

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi ütles, et kuna Saaremaal praegu veel eriolukorda pole, siis siin matmiskohta luua ei saa. Matmine on lubatud vaid taudikolde likvideerimisel, kui tavalised töötlemisvõimsused ei saa surnud loomade hävitamisega enam hakkama. Küll aga võivad saarlased praegu välja otsida keskkonnanõuetele vastavad matmispaigad selleks puhuks, kui seakatk peaks Saaremaale jõudma ja mõne suurfarmi loomi on vaja põletama hakata.

Jahipidamise piiramine?

Keskkonnaameti Hiiu, Lääne ja Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul töötasid keskkonnaameti veespetsialistid välja juhise keskkonnanõuete kohta nendel aladel, kuhu oleks mõeldav lõpnud sigu matta.

“Ei piisa ainult keskkonnaohutusest, vaid asi sõltub ka sellest, kes on maaomanik ja kas temaga saadakse kokkuleppele,” rääkis Lotman, lisades, et tegi Saare maavanemale eile ettepaneku kutsuda seoses matmispaikade väljavalimisega kokku koosolek.

Lisaks jõuti kokkuleppele järgmiste ettepanekute osas: võtta proovid kõigilt kütitud metssigadelt (praegu võetakse vaid 2 protsendilt); suurendada emiste küttimise limiiti ja tuua küttimise algus ettepoole; anda jahimeestele motivatsiooni tõstmiseks hüvitust; hakata metsaülestöötamise masinaid Virtsu sadamas eraldi desinfitseerima; piirata külalisjahimeeste saarel liikumist ja vajadusel neidki desinfitseerida.

Kokkuvõte kohtumisel arutatust saadetakse maavanema kinnitusel edasi maaelu- ja keskkonnaministeeriumi esindajatele. “Siin ei ole enam aega liiga kaua mõelda, nähtavasti ongi liiga kaua mõeldud ja nüüd tuleb juba tegutseda,” rõhutas Kaido Kaasik.

Piia Tamsalu,
Ain Lember


Korralagedus Jõgeva katkukoldes

Saarte Hääleni jõudis info riigi murettekitavast peataolekust Jõgevamaal Puurmani vallas, kus neil päevil avastati farmis seakatk.

Saarte Häälele teadaolevalt jalutasid inimesed katkust nakatatud farmis sisse ja välja veel päev pärast katku avastamist ja katku surnud sead vedelesid kaks päeva päikese käes väljas platsi peal ning olid kärbestele ja lindudele toiduks.

AS-i Vireen nõukogu liige Einar Jakobi ütles, et Eestis käivad ikka veel vaidlused selle üle, kas taudi nakatunud sigade korjused matta, põletada või vedada hävitamiseks Vireeni tehasesse. Vireeni nõukogu liikmed on teatanud, et nad ei poolda mingisugust transporti, sest sellega luuakse oht viiruse edasikandmiseks. Ohutum on lõpnud loomad kohapeal matta või väikefarmide puhul põletada. Samas ei saa Vireen ise midagi otsustada, vaid ootab riigiametilt juhtnööre ja seni, kuni juhtnöörid puuduvad, vedelevad seakorjused päikese käes. Nüüd on vastu võetud otsus viia 200 tonni sigalajäätmeid läbi asulate ja aktiivse põllumajanduspiirkonna 60 kilomeetri kaugusele Torma prügilasse, mis ei pruugi Jakobi sõnul olla ohutu.

Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi ei soovinud väidetavat peataolekut Puurmanni sigala juures kommenteerida, märkides, et ei ole ise kohapeal käinud, küll aga on ta puutunud kokku teistsuguse informatsiooniga. Küsimusele, kas Eesti riiki on tabanud seoses seakatkuga teatav peataolek, vastas Tammemägi: “Mina kahtlustan, et peataolek selles olukorras on natukene ka mõistetav.”

Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 387 korda, sh täna 1)