Uues ühendvallas oleks 49-liikmeline vallavolikogu, halduskogud ja linn (12)

Saare maavalitsuses üleeile koos olnud maakonna ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjon jõudis kokkuleppele tulevase ühisvalla ülesehituse põhimõtetes.

“Kuigi tulemus on veel üsna toores ja lõpliku tulemuseni on veel pikk maa minna, on juhtkomisjon tekkiva omavalitsuse struktuuri üldistes põhimõtetes siiski ühisele arusaamisele jõudnud,” ütles Saare maavalitsuse juures tegutsev ühinemisnõunik Taavi Kurisoo Saarte Häälele saadetud e-kirjas.

Esialgsete plaanide kohaselt moodustatakse ühisvallas praeguste omavalitsuste keskustesse halduskeskused, mis tegutsevad territoriaalsel põhimõttel osavallana.

Osavalla ja ühendatud omavalitsuse keskvõimu tööülesannete piiritlemise kohta võib näiteks tuua sotsiaalvaldkonna: kui sotsiaaltoetuste üldine kord (toetuste liigid, määrad jne) võetakse vastu ühendatud omavalitsuse volikogu tasandil, siis toetuste määramise otsustab osavald.

Osavaldade juurde on kavas moodustada halduskogud, mille koosseisu kinnitab tulevase ühisvalla volikogu.

Halduskogudesse peaksid kuuluma sellest piirkonnast valitud volikoguliikmed, hallatavate asutuste esindajad, küla- ja seltsivanemad jne.

Saare maakonna ühendatud omavalitsuse volikogu suurus peaks praeguste kavade kohaselt jääma vahemikku 45–49 liiget.

Volikogu valitakse ringkonniti, kusjuures ringkondade täpse arvu suhtes seni veel kokkulepet ei ole.

Volikogu komisjonid moodustatakse põhimõttel, et igas komisjonis oleksid esindatud kõik Saare maakonna piirkonnad.

Ühisvalla poliitiline valitsus koosneb vallavanemast, abivallavanematest ja Kuressaare linnapeast. “Valitsuse täpse koosseisu ehk abivallavanemate arvu ja nende vastutusalad otsustab valitud koalitsioon,” ütles Kurisoo.

“Kuid üldine arusaam on, et tulevase ühisvalla valitsusse peaks kuuluma Kuressaare linnapea, kes vastutab linna arengu ja juhtimise eest.”


 

Haldusreformi “põhjalik arutelu”

Valitsuse tasandil ei kulgevat haldusreformiga tegelemine mitte nii ladusalt, kui seda suve algul minister Arto Aasa optimismist võis järeldada. Veelgi segasemaks on asja ajanud SDE soov koalitsioonilepe üle vaadata.

Siseministeeriumi pressiesindaja Merje Klopets vahendas minister Arto Aasa sõnu haldusreformi kulgemise kohta: “Reformi ettevalmistav töö käib praegu ekspertrühmas, kus analüüsitakse erinevaid võimalusi. Reformi üldpõhimõtete osas on arvamused üsna üksmeelsed, detailides käib loomulikult veel põhjalik arutelu.”

Teadupoolest tähendab “põhjalik arutelu” poliitslängis suuri erimeelsusi.

Raul Vinni

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 763 korda, sh täna 1)