Tondijuttudega öö Kõrkküla seltsimajas

Et suvevaheaja lõpus koolilaste koolimineku ärevust veidi maandada, tuligi mõte saada kokku Kõrkküla seltsimajas, teha seal üks mõnus õhtu ja samas ka ööbida.

Kärla piirkonna Paadla kandi koolilastele mõeldud üritus leidis aset 19. augustil.

Kohale tuli 12 koolilast. Kuna kõik nad ei õpi Kärla koolis, oli seega ka hea võimalus tutvust üksteisega uuendada.
Pärast kogunemist kell 19 sõime kringlit ja saime üksteisega tuttavaks. Koostasime üheskoos ajakava õhtuks ja ööks.
Ees ootasid maastikumäng, õuemängud, toamängud ja kell 00.00 oli kavas tondijuttude rääkimine. Öörahu võis laste arvates ikka tulla ning sobiv aeg selleks arvati olevat kell 1.30.

Maastikumängus oli 5-liikmeline poistevõistkond vastamisi suuremate tüdrukute ja väiksemate tüdrukute võistkondadega. Piiritletud territooriumil tuli üles leida kaheksa kontrollpunkti ja seal vastata esitatud küsimustele.
Võistkonnad järjestusid ühepunktiliste vahedega: suured tüdrukud, väiksemad tüdrukud ja poisid.

Õuemängudena mängisime kriketit, indiakat, suusatasime, viskasime täpsust ja sooritasime kriketipallidega täpsuslööke.

Tubaste mängude osas hakkasid tüdrukud ette valmistama tantsukava, seda täiesti oma algatusel. Ise valisid muusika ning asusid Gabriela ja Joanna juhendamisel harjutama. Poisid läksid koos Maretiga tagatuppa kaarte mängima, sest tüdrukud keelasid neil kategooriliselt endi segamise.

Poole tunni pärast oli tüdrukute tantsukava esinemisküps. Vahva oli. Poisid vaatasid, plaksutasid ning otsustasid ka ise samaga vastata. Nüüd oli tüdrukute kord tagatuppa kaarte mängima minna. Poisid harjutasid ja harjutasid. Lõpuks pistis Raul ukse vahelt pea sisse ja ütles: “Me selle värgiga ikka toime ei tule!” No ja mis siis. Nad vähemalt üritasid. Pealegi olid tüdrukud “vanad tantsulõvid” Virge võimlemisringist.

Järgnes õhtusöök ja lauamängude mängimine ning oligi kesköö käes. Kustutasime tuled, kogunesime süüdatud küünalde ümber ja siis tulid tondijutud…

Maret luges F. R. Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsete juttude” kogumikust ette lood “Porkuni preili” ja “Vinguv jalaluu”. “Natuke jube ikka oli,” arvas Lauri, kui tondijutud olid lõppenud.

Öörahu, nii naljakas kui see ka pole, tuli iseenesest. Kell 2 oli seltsimajas vaikus, kõik nohisesid. Mina ärkasin hommikul kell 8.30 selle peale, kui Raul luges teistele poistele internetist blondiinianekdoote ette. Kuulajad kommenteerisid või esitasid täpsustavaid küsimusi, et ei tea, mis sellega küll mõeldakse või et ei tea, mis see küll tähendab.

Pärast hommikusööki, kell 9.30, oligi aeg oma asjad kokku pakkida. Kell 10 tulid lapsevanemad lastele järele.
Minul oli igavesti vahva õhtu ja öö. Seda arvasid ka teised osalejad.

Aitäh Marcuse emale Anneli Mesilale, kes meile kaks kringlit küpsetas ja tõi ka vorsti võileivale panemiseks. Aitäh Virge Varilepale, kes ürituse mõttega kaasa tuli ja õhtu esimese tunni meiega veetis.

Maret Metsmaa
Paadla kandi selts

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 34 korda, sh täna 1)