POSTIMEES: poliitikud soovisid Leedolt miljoneid (31)

Väide: poliitikud soovisid Leedolt miljoneid, pealkirjastas ajaleht Postimees reedese artikli sahkerdamisest sadamaäris.

Postimees märgib, et avaldab selle loo ajendatuna ülekaalukast avalikust huvist, vahendab BNS.

“Ma istun kui soomusrongis,” teatas Tallinna Sadama asejuht Allan Kiil tuttavale, kes imestas, kas uljas sahkerdamine sadamaäris talle pahandusi ei too. Reformierakonna siseringi toetust nautides ei mahtunud Kiilile pähe võimalus, et selle “soomusrongi” lõpp-peatus võib asuda vangimajas.

Kümneid parvlaevahankega seotud inimesi usutlenud Postimees avastas sealt mitte ainult Kiili, vaid ka võimuparteide pikad näpud. Mitmest allikast pärinev info räägib selgelt üht: sadama nõukogusse kuuluvad reformierakondlased käisid kohtumas ärimees Vjatšeslav Leedoga, kellelt väidetavalt küsiti liinikonkursiga seoses raha.

Asjadest arusaamiseks tuleb minna ajas poolteist aastat tagasi, kui Isamaa ja Res Publica Liit valitsusest lahkus, jättes seda vankrit vedama Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE). Toona räägiti avalikult, et Leedo jaoks on see unistuste koalitsioon ja eesseisva liinilepingukonkursi uus võit ootas kandikul.

Esiteks tegutsevad Reformierakonnas aktiivselt Leedo pikaaegsed sõbrad Ain Seppik ja Kalle Laanet, teiseks on SDE toonane peasekretär Indrek Saar Leedo sõbra, kauaaegse Saare maavanema Jüri Saare poeg.

Täiuslik kombinatsioon. Konkursil läbikukkumine näis võimatu. Ometi kukkus Leedo jaoks kõik Väinamerel kokku.

“Ma ei maksa ühelegi parteile midagi,” teatas ärimees mõni nädal tagasi Postimehele antud usutluses. “Oma professionaalsust peame näitama tööga, mitte poliitikasse viidud rahaga. See oli selles loos kõige põhilisem asi.”

Need Leedo laused oli äärmiselt tähenduslikud. Postimehes mõne nädala kestnud taustatöö ja vestlused informeeritud siseringi inimestega andsid kõigele sellele lõpuks konkreetse kuju: võimuerakonnad mängisidki laevaliinidel opereerimise Tallinna Sadama kätte seetõttu, et Leedolt soovitud raha ei saadud. Neid vestlusi ärimehega on Postimehele kinnitanud mitu allikat.

Lühidalt. Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid Saaremaal kaks Reformierakonna “tipptegijat”, Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja nõukogu liige Kalev Lillo.

Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt sama: paluti toetada parteid või pakuti võimalust hankida partner. “Ehk on sul üksi raske äri teha? Ehk vajad partnerit?” Umbes midagi sellist.

“Kas sina hakkad minu partneriks?” küsinud Leedo. “Ka mina saan kasulik olla,” kõlanud vastus. Põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises. Summa olnud seitsmekohaline.

Reformierakond polnud meepoti serval sugugi üksi. Päev enne praamikonkursi lõplikku lukkuminekut kohtusid Pärnus Leedo ja SDE toonane peasekretär Indrek Saar. Laiali mindi ühisele meelele jõudmata.

Pärast seda tõusis Leedole edaspidisel konkursil osalemisel justkui sein ette. Ka tema ja laevade kaasomaniku Olav Miili majandusministeeriumile pakutud idee – parvlaevad eraomanikelt välja osta – ei leidnud kõrgemal poliitilisel tasandil mõistmist.

Leedo vaatevinklist oli asi selgelt poliitiline.

Tallinna Sadama nõukogu esimees Holsmer vihjas mais aga erakonnakaaslastele võimalusele võtta uueks operaatoriks seesama Kihnu Veeteed.

Majanduslikus mõistes arusaamatuks jääb toimetamine piletimüügisüsteemiga. Leedo pakkunud Tallinna Sadamale oma tõrgeteta toimiva süsteemi müüki 400 000 euroga. Riigifirma teatas, et neil on tulemas uuem ja parem süsteem, ning nad sõlmisid uue piletimüügisüsteemi saamiseks ühe miljoni eurose lepingu.

Võtkem laevade projekteerimine. Novembris 2014 pöördus rahandusministeeriumisse Norra ettevõte Fiskerstrand, kes imestas, miks ei saanud nemad laevaehitusprotsessis oma pakkumisega osaleda.

Norralased on põhjamaiste tingimustega ometi hästi kursis, sest nende ehitatud on kõik Leedo uued laevad. «Ehitasime ja disainisime need laevad spetsiaalselt teie väina tingimustele ja eripärale vastavalt ning oleme kuulnud, et nendega ollakse väga rahul. Miks ei pakkunud Eesti võimalust meil hankes osaleda?” küsisid norralased. Rahandusministeeriumi vastus oli mittemidagiütlevalt ümmargune.

Arusaamatuid juhtimisotsused on selles projektis hulgi. Iseasi, kas kõike eespool kirjeldatut õnnestub tagantjärele kohtus tõendada. Kes soovib juhtiva valitsuserakonna vastu kohtus tunnistada?

Postimees küsis Vjatšeslav Leedolt, kas tal oli praamikonkursiga seoses erakohtumisi Remo Holsmeri, Kalev Lillo ja Indrek Saarega ning kas neil räägiti erakondade rahaga toetamisest. Lisasime küsimusele ka meie kätte jõudnud kirjelduse Leedo ja reformierakondlastest nõukoguliikmete dialoogist.

Leedolt saabus kirjalik vastus: “Olen kohtunud kümnete kui mitte sadade inimestega ja mulle on tehtud igatsorti ettepanekuid. Ka eelpoolnimetatud inimestega olen arutanud erinevaid teemasid. Olen kinnitanud ja seda ka meedia vahendusel, et kahtlaseid ettepanekuid pole mulle mõtet teha. On ainult üks inimene, kelle ettepanekud pean alati vastu võtma ja see on mu oma naine!”

Telefonivestluses Postimehega hakkas Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer esmalt kohtumist Leedoga eitama, kuid paari lause pärast tunnistas, et kohtumine Saaremaa Laevakompaniiga siiski toimus. Seda Reformierakonna riigikogu fraktsiooni tavapärase väljasõidu raames. Süüdistused rahaküsimises ei vasta Holsmeri sõnul tõele, kuid vastama olevat ta valmis vaid kirjalikele küsimustele.

Tund hiljem sai Postimees vastuse asemel Holsmerilt kirja, mis sisaldas juriidilisi ettekäändeid, miks see artikkel ei peaks ilmuma.

Kalev Lillo ja Indrek Saarega Postimehel neljapäeval vaatamata tundidepikkustele katsetele ühendust saada ei õnnestunud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 753 korda, sh täna 1)