SALLIVUSE PROOVIKIVI 1925: Linnanõuniku kannatused

TUDENGINA: Georg von Rehekampff Tartus 17. novembril 1889 tehtud fotol. Tartu ülikoolis õgusteadust tudeerinud aadlimees oli korporatsiooni “Estonia” liige. Theodor John /Rahvusarhiiv

TUDENGINA: Georg von Rehekampff Tartus 17. novembril 1889 tehtud fotol. Tartu ülikoolis õgusteadust tudeerinud aadlimees oli korporatsiooni “Estonia” liige.
Theodor John /Rahvusarhiiv

“Kõmurikas lugu, mille sarnast siin seni harva ette on tulnud, kerkis neil päevil Kuressaares avalikkuse ette,” kirjutas Meie Maa kesknädalal, 29. juulil 1925.

Tolle aja kohta kahtlemata väga skandaalse loo peategelane oli Kuressaares tuntud saksa seltskonnategelane, endine Parasmetsa mõisa omanik Elmar Wilhelm Georg von Rehekampff (1869–1941). Kuu aega varem 56. sünnipäeva tähistanud aadlimees oli tsaariajal pidanud aurahukohtuniku ametit, 1925. aastal kuulus ta linnavolikokku ja oli ühtlasi Kuressaare linnanõunik, praeguses mõistes abilinnapea.

Tartu ülikoolis õigusteadust ja Saksamaal põllumajandust ja bioloogiat, täpsemalt lepidopteroloogiat ehk liblikateadust õppinud Rehekampff põlvnes ühest tuntumast ja tähtsamast Saaremaa aadliperekonnast. Tema vend Karl Axel Erwin von Rehekampff oli aastail 1914.-1915 ja lühikest aega ka 1918. aastal Kuressaare linnapea. Okupatsiooni ajal kuulus Georg Saaremaa esindajana mõisnike delegatsiooni, kes käisid Saksa keisri Wilhelm II juures Balti hertsogiriigi loomise üle läbirääkimisi pidamas. Georg von Rehekampff oli olnud abielus, kuid lahutatud. Tal oli üks tütar.uslikku ja tumedat. Näiteks, mille alusel julgesid noored mehed linnanõunikule, kes oma kodulinnas ju tähtsal kohal seisab ja kel selle tõttu küllaldaselt autoriteeti on, väljapressimisega üldse ligineda?”.

Noormeeste väidete kontrollimiseks soovis Kuressaare kriminaalpolitsei Rehekampffi üle kuulata, kuid mees oli kadunud. “Arreteerimise kartuses kadus G. R. ära,” teatas Meie Maa 29. juulil. Linna peal räägiti, et häbi alla langenud Rehekampff olla ennast uputanud või mürgitanud.

Pühapäeval, 26. juulil õnnestus kuriteo ohvriks langenud õnnetu mees üles leida. Ta oli redutanud Roomassaare sadamas tollivalvuri putkas. Mees oli tõepoolest apteeker Allikalt strühniini ostnud ja selle ka sisse söönud, kuid mürk pole mingit erilist mõju avaldanud.

Homoseksuaalsed suhted olid 90 aastat tagasi tabuteema ja toona Eestis kehtinud tsaariaegne seadus nägi selliste suhete eest ette karistuse. Seepärast võttis asi Rehekampffi jaoks tõeliselt halva pöörde, ta võeti vahi alla ja esitati süüdistus. Seejuures läks ligi aasta aega, enne kui asi kohtusse jõudis ja Rehekampff ja lisaks ka Kiider süüdistuses õigeks mõisteti.

“R. viibib praegu vahi all. Iseloomu poolest on ta äärmiselt naiiv, heasüdamline ja usaldas liiga kõiki inimesi,” teatas Päevaleht 31. juulil 1925. “Linnanõuniku kohuste täitmisel oli ta väga korralik ja sai inimestega hästi läbi. Viimasel ajal torkas aga silma, et linnavalitsuses käisid tema juures kõiksugu kahtlased noored mehed.”

Loo täisversioon laupäevases Saarte Hääles

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 318 korda, sh täna 1)