Evestus tähistas 55. sünnipäeva (1)

AVAMISEL: Erki Evestust tervitavad Tiia Leppik ja Lii Pihl. Kõrval seisavad ürgseid naisi kehastavad modellid.  TAMBET ALLIK

AVAMISEL: Erki Evestust tervitavad Tiia Leppik ja Lii Pihl. Kõrval seisavad ürgseid naisi kehastavad modellid.
TAMBET ALLIK

Laupäeval avas Saaremaa üks tuntumaid kunstnikke ja karikaturiste Erki Evestus oma 55. sünnipäeva puhul näituse Kuressaare kultuurikeskuses. Selle puhul uuris Saarte Hääl, mis ideed peituvad tema tööde taga.

 

Erki Evestuse sõnul leidis ta oma stiili umbes veerand sajandit tagasi, kui hakkas ristsõnadele karikatuure tegema. “See tuli kuidagi iseenesest,” märkis ta muheledes oma stiili kohta. Lisaks andis Evestusele tõuke eestlaste peahiislar (taarausu vaimulik – toim) Addold Mossin, kes kutsus üles oma jumalaid joonistama. “Ja siis ma sisuliselt tegingi nagu suuri karikatuure,” selgitas Evestus, kuidas sündisid esimesed temale nii omased ja äratuntavad taiesed.

Ürgne teema

Evestuse töid kannab idee, et eestlaste jaoks oli kõige õnnelikum periood aeg enne ristisõdijate tulekut, mil elati harmoonias loodusega. Seetõttu ei leia tema töödelt ka ühtegi kurba nägu. “Kõigil on suud kõrvuni,” kinnitas Evestus.

Lisaks ürgsele teemale on Evestusel veel mõned motiivid, mida ta on mitmeid kordi lõuendile kandnud. Üks selline on näiteks “lauakatmise probleem”. “Vene ajal ei olnud ju alati süüa võtta, aga komme on selline, et peab laua katma, ja kui ootamatult külalised tulid ja mitte midagi polnud võtta, siis perenaine heitis ise lauale,” selgitas Evestus, lisades, et tõeline perenaine katab alati laua. Teine läbiv teema on Evestuse maalides saun, kus pestakse nii keha kui ka hinge.

Karikaturistina kajastab Erki Evestus tihti ka ühiskonna murekohti. Tema töid avaldatakse mitmetes lehtedes ja lisaks on need illustreerinud ka muid trükiseid. “Mõni asi muidugi viskab endal üle ja siis teen,” märkis Evestus. Teinekord jälle antakse talle teema ette. Evestus nentis, et vägisi ei tule midagi, ikka peab mingi tõuge olema, mis innustab looma. “Ühiskonnas on seda jama palju, mis närvi ajab,” tõdes ta. Kokku on tal valminud ilmselt tuhandeid karikatuure. Kes neid kõike üles jõuab lugeda, arvas ta ise.

Ohtlik elu

Mitmekülgse kunstnikuna maalib Evestus ka portreesid. “Olen tuttavatest teinud, aga eks ikka tellitakse ka,” märkis ta. Portreede puhul peab Evestus silmas põhimõtet, et inimene peab ikka inimesena välja nägema. “Väga šaržiks ei taha venitada.”

Tähelepanu on pälvinud ka tema motoskulptuurid. Evestus selgitas, et ta on välja töötanud tehnoloogia, kuidas mootorrattaid sellisel viisil kaunistada, et need sõidule ja vibreerimisele vastu peaksid. Motoskulptuuri tegemisel kasutab ta plastikut. Kuulsaim tema motoskulptuuridest on vast “Põhjakonn”. Valmis on ta siiani saanud neli motoskulptuuri. Oli mõte üks neist ka näitusele tuua, kuid logistiliste probleemide tõttu jäi see tegemata.

Kunstniku elu võrdleb Evestus noatera peal mängimisega. “Kui oled vabakutseline, siis kord töötad, kord puhkad, aga kogu aeg on pinge sees,” nentis ta. Sellest hoolimata on tal hea meel, et ka tema tütrel Maria Evestusel kunstnikuveri soontes voolab.

“Talle on kohe antud, ta on täitsa omas elemendis,” elavnes Evestus tütrest kõneldes ja lisas: “Mina olen siuke “halturtšik”, aga tal on ju koolid ka kõik lõpetatud.”

Erki Evestusel endal praegu suuremaid projekte käsil ei ole. Küll on tal aga soov kratiteemaline kalender millalgi välja anda. “Aga kiireks läheb, ei taha ülepeakaela ka teha,” selgitas ta, et sel aastal läheb kalendri väljaandmisega keeruliseks.

Erki ja Maria Evestuse näitus on kultuurikeskuse saalis üleval 29. oktoobrini. Seal saab näha Erki Evestuse maale ja pilapilte alates 1990. aastatest kuni tänaseni ning ka mõningaid Maria Evestuse teoseid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 955 korda, sh täna 1)