Aili Salong: minu hobi on minu töö

TANTSULUST: Aili Tallinnas suurel peol tantsu vihtumas.  ANNELI PIHL

TANTSULUST: Aili Tallinnas suurel peol tantsu vihtumas.
ANNELI PIHL

Septembrikuu teises Põhjatähes kirjutasin loo särtsakast Lääne-Saare Kultuuri SA tegevjuhist Pille Mägist. Seekord viis persooniloo kirjutamine mind maalilisse Taritusse – kohta, kus tegutseb särasilmne Aili Salong.

Meie kohtumise päevaks olin Ailiga varem kokku puutunud vaid ühel korral, ent juba selle üürikese kohtumise jooksul oli mulle selgeks saanud, et tegu on ühe väga-väga toreda inimesega.

Kohtume Ailiga Taritu rahvamajas. Kui sinna jõuan, ootavad mind soe kallistus, tass kohvi ja kook – no mida veel soovida.

Aili ametinimetus on kultuuritöötaja/ rahvamaja juhataja, aga ta ise leiab, et on nagu hunt Kriimsilm, kellel 9 ametit. Praegu on tema põhiline ülesanne taidluskollektiivide töö koordineerimine, aga ka ürituste korraldamine, majahaldus ja projektide kirjutamine.

Alustuseks palun Ailil endal end paari sõnaga kirjeldada. Positiivsetest omadustest toob ta välja, et on kohusetundlik, positiivne ja suhtlemisvalmis inimene. Üks omadus, mis on tema arust nii positiivne kui ka negatiivne, on suhteliselt lühike mälu. Aili lisab naljatledes, et positiivne muidugi sellepärast, et halvad asjad ununevad äärmiselt kiiresti ära, aga negatiivne seetõttu, et vahel oleks lihtsalt hea asju mäletada.

Negatiivsema poole pealt arvab Aili veel, et ta on kohati suhteliselt pinnapealne. Siiski ei puuduta see  ürituste korraldamist, mida ta teeb äärmiselt põhjalikult, vaid hoopis jooksvaid teemasid. Tema sõnul  võiks vahel ühte või teise teemasse rohkem süveneda.

Aili arust on kõigil inimestel nii positiivseid kui ka negatiivseid omadusi. Ta tunnistab avameelselt, et on kade nende peale, kellel tulevad eriliselt head ideed ja kes on loomulikult andekad. Samas leiab ta, et selline kadedus on väga innustav jõud ja just täpselt see, mis edasi viib. Suurimaks motivaatoriks oma töös peab Aili aga hoopiski Taritu inimesi – neid, kelle jaoks ta oma tööd teeb. Muidugi motiveerivad teda ka Taritu pikaaegsed traditsioonid, mis on toiminud juba aastakümneid. “Ma ei või olla see põlvkond, kelle ajal see kõik hääbub,” kinnitab ta.

Kõige meeldejäävamaks ürituseks peab Aili iga-aastast Taritu laulupidu. See on üritus, mida tema sõnul tuleb hakata korraldama kohe, kui eelmine pidu läbi. Aili ütleb, et Taritu laulupidu on Taritu visiitkaart. Meeldejäänud üritustest mainib Aili ära veel Jõulumaa, mida tehti 10 aastat: “See oli viis päeva kestev maraton. Üle maakonna sõitsid lapsed bussiga kohale. Tegime etendusi, oli jõuluvana, olid töötoad.”

Aili töö sõltub tema sõnul nendest inimestest, kes on tema ümber. “Need inimesed, kes siin ümberkaudu elavad, nende huvidest, tahtest ja soovidest sõltuvalt kõik see toimibki.” Need inimesed on Aili sõnutsi tema suurimad motivaatorid, abilised ja kriitikud. “Kultuuritööd ei saagi muud moodi teha, see on üks suur inimestega suhtlemine ja nendega arvestamine,” räägib ta. Oma piirkonna inimeste kiitmisega pole Taritu rahvamaja juhataja kitsi: “Meie inimesed on imeinimesed!”

Oma teise tööpõhimõttena toob Aili välja, et püüab kõiki asju teha nii hästi, kui tema oskused ja võimed lubavad. Ta leiab, et kultuuritöö suur pluss on see, et sa oled oma tegemistes suhteliselt vaba. Samas leiab ta, et vabadus tingib selle, et sa tõesti teed kõike vastavalt oma südametunnistusele. Võtad ise endale kohustused. “Vabadus tingib vastutuse,” tõdeb Aili.

Kadedaks teeb Aili ülestunnistus, et tema töö on tema hobi. Lisaks on tal olnud suur õnn näidelda nii Saaremaa teatris kui ka Kuressaare linnateatris. Ka praegu on ta seotud linnateatri ühe lastelavastusega.

Peale selle juhendab Aili ise tantsurühma ja laulab laulukooris. Lisaks on Aili tõeline maainimene. Ta paneb kõigile südamele: “Ära harju sellega liiga ära ja ära võta seda nii iseenesestmõistetavalt – seda keskkonda ja seda ümbrust, kus sul on õnn olla!” Tema tuletavat iseendale pidevalt meelde, millises imelises kohas ta elab. “Tavaliselt märkavad ju koha erilisust ja kaunidust need, kes on kaugemalt külla tulnud,” möönab Aili.

Maandab Aili end mere ääres: “Ma sõidan koju ja tööle niimoodi, et mitu teeotsa keerab alla mere äärde. Ma olen merd näinud tuhandes erinevas olekus.” Aili sõnul tuleb vaadata merd, seda lõputut piiritut merd ning siis näed, kui tühine on tegelikult sinu probleem. Meri on tema sõnul samaaegselt nii vägev kui ka lihtne ning tuletab meelde, et teinekord mõtleme ise oma asjad liiga keeruliseks.

Aili ei jäta kasutamata juhust teavitada inimesi juba varakult ühest uuest üritusest: järgmise aasta 4. juunil toimub Taritu vabaõhulaval Taritu tantsupüha, tänu- ja mälestuspäev Linda Lahele, millega loodetavasti pannakse alus uuele traditsioonile. Saare maakonna rahvatantsurühmadele korraldatakse võistutantsimine, tantsitakse Ullo Toomi “Kosjatantsu”, mis oli muide Linda Lahe üks lemmiktantsudest. Hindab asjatundlik žürii ja parim rühm saab auhinnatud. Pidulikult avatakse Lindale pühendatud pink ja istutatakse puu.
Toimub tantsuetendus, kus osalevad kõik Saare maakonna segarühmad ja sõprusrühmad mandrilt. Tantsitakse valik suurpidudel kavas olnud tantsudest, mis on rühmade vahel eelnevalt ära jagatud. Vahelugemised toovad osalejateni mälestusi konkreetsetest pidudest.

Tantsuetendusega tähistatakse Taritu segarühma 80. tegevusaastat. Tantsib ka selleks päevaks kokku kutsutud Taritu vilistlaste rühm ja kes teab, äkki ka Lääne-Saare valla töötajatest koosnev rühm? Lastele korraldatakse tantsuline õpituba.

Merike Lipu

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 233 korda, sh täna 1)