Vikerraadios nüüdsest sõrvekeelsed uudised (VIDEO)

OOTAVAD SAADET: Sõrvekeelsete uudiste tegijad lugija Helle Timm ja korraldaja Mari Lepik olid eile Anseküla seltsimaja juures ootusärevuses. Mari tütre Auli jaoks on Sõrve rahvariided ja keel elu igapäevane osa. RAUL VINNI

OOTAVAD SAADET: Sõrvekeelsete uudiste tegijad lugija Helle Timm ja korraldaja Mari Lepik olid eile Anseküla seltsimaja juures ootusärevuses. Mari tütre Auli jaoks on Sõrve rahvariided ja keel elu igapäevane osa.
RAUL VINNI

Vikerraadios kõlasid eile kell 17.05 esmakordselt sõrvekeelsed uudised. Järgmisel kolmapäeval saavad sõna hiidlased ja siis on muhulaste kord oma keelt kõnelda.

 

Sõrve keele propageerija Mari Lepik Ansekülast ütles, et tema osa saate valmimisel oli vaid korralduslik. “Tegin ka ise paar intervjuud, aga rohkem olin korraldaja. Lugija oli Helle Timm,” ütles Lepik eile enne saate eetrisse minekut.

Esimene, viie minuti pikkune saade räägib tema sõnul Salme infopunkti esimesest hooajast, Taga-Sõrves Iidel toimunud sügislaadast ja sõna saavad ka Salme kooli õpilased.

Vestlused salvestati kohapeal ja vahetekstid loeti sisse ühes hea akustikaga tagakambris. Lõigud seadis kokku tehnikamees Margus Lepik. Järgmine kord ollakse eetris 4. novembril. Maailma muutvaid uudiseid Sõrvest Mari Lepiku sõnul väga tihti ei tule. Räägitakse sellest, mis siinsetele inimestele oluline. Kui aga midagi põrutavat juhtub, siis antakse sellest sõrve keeles teada. Hetkeseisuga on plaan olla üle kolme nädala eetris kuni jõuludeni, saate edasine rahastus on seni veel lahtine.

Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus ütles, et raha murdekeelsete uudiste edastamiseks tuleb Eesti Rahvusringhäälingu eelarvest.

Mari Lepik ei osanudki öelda, kes täpselt otsustas, et sõrvekeelsed uudised on vajalikud. “Meie siin vaikselt piiksusime, et me oleme ka olemas ja ega meie keel ole kehvem kui teiste oma. Tundub, et see jõudis sinna, kuhu vaja,” muigas Mari Lepik.

Sõrvekeelsete uudiste ankur Helle Timm oli eile ootusärevuses. “Ei tea, kuidas see välja tuli. Mina ajasin niisama plära, Mari ja koolilapsed käisid kohapeal,” rääkis Ansekülas kalmistuvahi ametit pidav Helle.

Helle Timm nentis muigamisi, et kui igapäevaelus räägivad kohalikud murdekeelt, siis mikrofoni nähes hakatakse püüdlikult kirjakeelt kõnelema. Ise on ta pärit Taritu Riksu-Koimla piirkonnast ning arvab, et Lääne-Saaremaa inimesed peaksid saatest ikka aru saama. “Esimeses saates me väga ei pingutanud ka – rääkisime nagu keskmine saarlane ikka. Kolde Kaisa tasemeni on meil veel tükk maad,” viitas ta Kihnu uudistele.

Järgmisel kolmapäeval on eetris Hiiumaa uudised, 28. oktoobril saavad sõna muhulased. Nende raadiohääl, lehelugejatele tuttav Irena Tarvis ütles, et saade veel päris koos pole. Muhulaste jaoks oli kõige suurem uudis ehk valla juubel kuu alguses ära, sellest tuleb saate põhiosa.

Irena kinnitusel on Muhu küll merega piiratud, kuid päris ühtset keelt pole neilgi. “Pea igal külal on oma sõnavara. Mida Soondas teatakse, seda Koguvas pole kuuldudki.” Irena loodab aga, et suuremad vaidlused on kuue aasta jooksul, mil ta Saarte Häälele muhu keeles kirjutanud on, selgeks vaieldud.

Saate paneb tehniliselt kokku Priit Saaremäel. Selleks kasutatakse Liival asuva Muhu noortekeskuse helistuudiot. Irena Tarvis meenutas, et eelmisel aastal käisid muhulased Kihnus keelelaagris. Seal astunud tema juurde Heino Pedanik kultuuriministeeriumist ja küsinud, miks Eesti Raadios pole muhukeelseid uudiseid.

Irena vastas toona, et tema taga see kindlasti kinni pole. Ning poolteise aasta pärast saabki nüüd asi teoks. Kuigi rahastus on saatel vaid aasta lõpuni, arvas Irena Tarvis, et kes seda saadet enam maha võtab, kui ta kord juba eetrisse on jõudnud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 606 korda, sh täna 1)