Dairi Hommik: hoolimiseta ei ole ka märkamist (5)

Kuna olen väikest kasvu naisterahvas, ollakse minu suhtes vähem agressiivne ja suudan enamiku probleeme lahendada sõnadega. TAMBET ALLIK

Kuna olen väikest kasvu naisterahvas, ollakse minu suhtes vähem agressiivne ja suudan enamiku probleeme lahendada sõnadega.
TAMBET ALLIK

Dairi Hommik on Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja. Selle monstrumimõõtu ametinimetuse taga peitub tegelikult nääpsuke tumedapäine naisterahvas, kelle hallikaspruunide silmade pilk piidleb sind ühtaegu leebelt ja läbitungivalt.

Me vestleme politsei aastapäeva eel. Mis tähendus politseiametnike jaoks sellel päeval on?

See on kindlasti pidupäev ning see päev on oluline igale meie organisatsioonis töötavatele inimesele. Sel päeval tähistame ja väärtustame me pidulikult politsei tööd. Vaatame tagasi tehtud tööle ja seame uusi eesmärke tulevikuks.

Teie eriala on selles mõttes eriline, et ei ole just ülearu palju ameteid, millel on oma tähtpäev.

Politsei- ja piirivalveamet on väga suur organisatsioon ja meie ühiskonna jaoks on see oluline ja tähtis asutus. Politsei on üks asendamatu partner elanike turvalisuse tagamisel. Me peame olema valmis nii jälgima reeglite täitmist kui ka olema valmis abistama. Need erinevad tahud muudavadki selle töö eriliseks. Usun, et olulised tähtpäevad, nende tähistamine ja kolleegide omavaheline kooskäimine tulevad kasuks igale organisatsioonile. See on märk organisatsiooni sisemistest väärtustest.

Kus läheb teie ametis see piir, kus töötajat peetakse juba “vanaks olijaks”?

See on paljuski sisetunde küsimus ja ajas muutuv. Kuressaare politseijaoskonna näitel võib öelda, et meie töötajaskond on üsna püsiv. Liikumised toimuvad põhiliselt noorte kolleegide arvelt, kes alles otsivad oma kohta. Pereinimene üldiselt jääb, sest vajab stabiilsust.

Ehk siis, kes on jäänud, see jääb?

Oma tööaja jooksul olen näinud üsna vähe neid, kes politseinikuameti on jätnud. See, kas amet inimesele sobib või mitte, selgub päris ruttu, üsna karjääri alguses. Inimene saab kiiresti aru, kui see pole tema jaoks, on siis selles töös tema jaoks liiga palju negatiivset või traumeerivat või ei sobi vahetustega töö. Põhjused, miks lahkutakse, on erinevad. Ometi on Kuressaare politseijaoskonnast lahkujaid olnud väga vähe.

On siis teie töös liiga palju negatiivset?

Kindlasti rohkem kui mõnes teises ametis. Politseinike töö on emotsionaalselt ääretult keeruline. Näiteks see, mis toimub kodudes ja tihti ka avalikus ruumis, see, mida me näeme suletud uste taga – see ei ole mitte igaühe silmadele ja kõrvadele vastuvõetav. Need inimesed, kes sellele ametile truuks jäävad, peavad suutma sellest üle olla. Või võtame näiteks olukorra, kui liiklusest kõrvaldatakse joobes juht. Raskete tagajärgedega õnnetused on väga tihti seotud just joobes juhtidega. Sellele vaatamata näevad joobes juhi lähedased politseid enamasti kurja ja kiusliku karistajana. See tähendab, et politseinikul peab olema südikust nendest hinnangutest üle olla.

Inimesed ei taha mõista, et politsei ei tegutse mitte selleks, et halba teha, vaid vastupidi. Loomulikult! Me ei otsi halba ja näeme inimestes esmajoones ikkagi head. Meie töö eesmärk on ennekõike ohutum ja turvalisem elukeskkond. Kahjuks tuleb ikkagi ette olukordi, kus keegi üldkehtivaid reegleid rikub ja põhjustab sellega kahju endale või teistele. Halvemal juhul ohustatakse ennast või teisi. Õnneks on politseid aja jooksul järjest rohkem inimeste abistajana võtma hakatud.

Iga politseiametnik teab, et on argitasandil sildistatud – ta on võmm, ment. Kui palju see teadmine sinuga kaasas käib?

Väikeses kogukonnas see kahjuks nii on. Kui lähen lastega jalutama või õhtul teatrisse – võmm jääb võmmiks. Aga ka sellest tuleb üle olla ja pikemat aega töötades muutub see järjest lihtsamaks. Mõnda kindlasti häirib see rohkem, kuid mina olen täna teadlik, et see, mida ma teen, on suurema ja parema eesmärgi nimel. Õnneks suurem osa meie inimestest väärtustab politseitööd ja näeb ka politseinikus ennekõike inimest.

Millal sind viimasel ajal hea sõnaga meeles peetud on?

Positiivseid kogemusi olengi viimasel ajal kogenud suheldes inimestega vahetult just politseivormis. Viimati kandsin politseivälivormi Saaremaa ralli ajal nädalavahetuse öösel, kui olin jalgsipatrullis Kuressaare kesklinnas. Nägin öösel toimuvat, mil linn oli rahvast pungil. Minu poole pöördus nii kohalikke kui ka välismaalt saabunud inimesi, nii kaineid kui ka pidusemaid. Inimesed kiitsid, et politseinikud inimeste turvalisust tagavad ja toimuvat jälgivad.

Viimasel ajal olen palju tegelenud lukustamata jalgrataste varguste menetlemisega. Positiivsust näen ka selles, kui inimesed märkavad, et kellegi kasutuses on ratas, mis arvatavasti ei kuulu talle, ning annavad sellest politseile teada. Nii sain ma hiljaaegu kätte mitu omaniku jaoks kadunud sõiduvahendit.

Ehk siis hea tunde annab kodanikujulgus.

Just nimelt! Märkamine, hoolimine ja sekkumine – see kooslus annab positiivse laengu ja edu nii minu töös kui ka meie saare turvalisuses üldiselt. Ilma hoolimiseta ei ole ka märkamist. Selles osas on meie inimesed aastatega ka päris palju muutunud. Ühiskond märkab ja teavitab. Saare maakonna inimesed on kokkuhoidvad ja see muudab meie elukoha turvalisemaks.

Aga kui inimesed rohkem teada annavad, siis on politseil ka rohkem tööd.

Politsei oluline tööpõhimõte on info kogumine ja rikkumiste ennetamine. Lihtsamalt öeldes pole politsei roll oodata, kuni juhtub raske kuritegu, vaid pigem see enne toimumist ära hoida. Selle jaoks on vaja kogukonnaga aktiivselt suhelda ja koguda infot, et probleemid oleksid politsei jaoks teada ja nendega saaks juba ennetavalt tegeleda. Ka pisem infokild millegi lõhkumisest, mille kohta menetluse algatamist kannatanu ehk isegi ei soovi, on meie jaoks oluline. Me peame jõudma sinnamaale, et mõista, miks üks või teine situatsioon on tekkinud, ja proovima teha kõik, et halvimad tagajärjed ära hoida.

Saatan peitub pisiasjades. Suur pilt koosneb detailidest.

Nii ta on. Näiteks lõhutakse kusagil maapiirkonnas aken. Inimene on teada ja teada on ka see, et ta tegi seda vihahoos. Küsimus ongi nüüd selles, kas ma lähen ja karistan teda lõhkumise eest või püüan selgeks saada, miks ta lõhkus, et ta teist korda sama tegu toime ei paneks. Meie tegevus on kogukonnakeskne, me panustame väga palju rikkumiste ennetamisesse, püüame luua võrgustikke, kuhu on haaratud erinevad spetsialistid, osapooled ja asutused. Kui inimene pöördub näiteks omavalitsusse, siis jõuab tema mure vajadusel ja sõltuvalt asjaoludest, politseisse, mitte ei jää kusagile õhku rippuma. Meil on väga tihe koostöö kohalike omavalitsuste ja erinevate asutuste esindajatega.

Mis politseiametnikku tema töös motiveerib?

Eks seesama sisetunne, teadmine, et oled kedagi aidanud, et ühiskond on sinu töö tulemusena veidike turvalisem.

Politseiniku palk?

See on diskreetne teema, kuigi politseiametnike palgad on avalikud. Eks selle palgasummaga toimetulek sõltub iga inimese elustandardist. Kindluse annab muidugi teadmine, et palgapäeval jõuab kindel summa iga töötajani.

Seitsme aasta eest ütlesid Saarte Hääle intervjuus, et tulid Saaremaale üksnes tingimusel, et saad liikuda. Nüüd oled põhiliselt kontoriametnik. Edasiminek? Tagasiminek?

Tagasiminekust küll rääkida ei saa. Saaremaale patrullpolitseinikuks tulin 2007. aastal. Seejärel olin Kaarma ja Pihtla valla piirkonnapolitseinik, vahepeal olin lapsehoolduspuhkusel ja pärast lapsehoolduspuhkust alustasin väärteomenetlejana. Praegu tegelen ma kogu maakonnas toime pandud väärtegude lahendamisega. Esmalt reageerib väljakutsele patrull, fikseerib sündmuse. Minuni jõuab esmane info toimunust ja ma pean juhtumi lahendama. Leidma tõendid, asjaosalised, tuvastama nende rolli ja jõudma lahendini, vajadusel karistuseni.

Siinkohal rõhutan taas, et karistamine pole eesmärk omaette, pigem on minu ülesanne probleemi lahendamine. Kui juhtumi lahendamise käigus koorub sellest situatsioonist välja mingeid muid aspekte, muid rikkumisi, probleeme, siis saame need lahendada koostöös erinevate ametkondadega.

Aastatega toimunud riiklike asutuste liitmise ja struktuurimuudatuste tulemina on  politseis koos  piirivalve, politsei, kodakondsus- ja migratsiooniamet ning saame ära lahendada kogu probleemi. Kui enne liitumist olid erinevad riigiasutused, mille puhul üks ei teadnud, millised on teise töösuunad, ennetustegevus, siis nüüd saame teha kõike koostöös ja ühiselt.

Kuidas õnnestub töö ja isiklik elu tasakaalus hoida?

Menetlejad planeerivad oma tööd ise ja püüame oma asjad ära teha ikkagi esmaspäevast reedeni tööpäeva raames. Vajadusel tuleme muidugi ka õhtuti välja, kui on vaja tegeleda inimestega, kellega muul ajal toiminguid läbi viia ei saa. Toimikuid ma koju kaasa ei vea, pigem jäävad tööplaneeringud ja ettevalmistused kodusesse õhtusse.

Aga politseinik oled ikkagi 24/7.

Seda küll. Kui märkan mingit situatsiooni, kus arvan, et kellelgi oleks vaja abi või keegi oluliselt rikub seadust, siis ma sekkun. Aga nõndasamuti peaks sekkuma iga inimene. See ei tähenda ilmtingimata füüsilist sekkumist, ka teavitamine on sekkumine. Nii saame oma elukoha muuta paremaks ja turvalisemaks.

Mida on töö politseiametnikuna sulle õpetanud?

Nähes seda, mis inimestega toimub ja kui palju on tegelikult inimsuhetes vägivalda, siis koju minnes tunnen rõõmu, et mul on kaks tervet ja tublit last. Ma näen, kui palju meie, täiskasvanute käitumine mõjutab lapsi, seda, mida nad õpivad ja kuidas nad käituma hakkavad tulevikus.

Kas sul on tulnud ametikohustusi täites inimesi ka käerauastada?

Ennekõike kurjategijate konvoeerimisel ehk transpordil. Tavasituatsioonis kasutatakse käeraudu harva. Käeraudade kasutamise eeltingimus on see, et inimene peab olema vägivaldne või ohtlik teistele, sealhulgas politseinikele ning mõnikord ka iseendale. Esimene käeraudade kasutamise situatsioon oli mul Tallinnas ühe narkomaani puhul. Ka Saaremaal on sarnaseid juhtumeid paraku ette tulnud.

Kleenukese naisterahva jaoks pole see vist ülearu lihtne?

Veidral kombel on minul need käed isegi lihtsam raudu saada kui meeskolleegil. Kuna olen väikest kasvu naisterahvas, ollakse minu suhtes vähem agressiivne ja suudan enamiku probleeme lahendada verbaalselt.

Mind on tööülesannete täitmisel rünnatud õigupoolest ainult kahel korral. Üks oli psüühiliselt ebastabiilne inimene ja teine naisterahvas, n-ö püsiklient, kes võttis meie suhet liiga isiklikult.

Abijõuna käin ka patrullis, nädalavahetustel või peamiselt siis, kui on suuremad üritused. Põhitöö kõrvalt väljas patrullimine on hädavajalik, et tänavatel toimuvaga kursis olla. Emotsioone, inimesi ja kogukonnas toimuvat paberi peal ei näe. Samal põhjusel käin aeg-ajalt kaasas ka merepatrulliga. Pean olema kursis väljas toimuvaga, sest seadusi, millega seotud väärtegusid meil, menetlejatel tuleb lahendada, on sadu, paragrahve tuhandeid.

Kui seadusekuulekas või, vastupidi, ulakas on meie maakonna elanik?

Saare maakonna elanikud on üldiselt väga kokkuhoidvad ja seadusekuulekad. On teatud väike kontingent, kes kipub seadust rikkuma, näiteks alkoholiprobleemide tõttu. On vägivalda nii kodudes, sõpruskondades kui ka avalikus ruumis. Aga on ka tavalised inimesed, kellega lihtsalt juhtuvad õnnetused, näiteks liiklusavariid, kus põhjuseks pole mitte tahtlik rikkumine, vaid pigem ettevaatamatus või hooletus.

Kas ja mis tingimustel võiks meie ühiskond üldse ilma politseita hakkama saada?

Ma arvan, et senikaua kuni on neid, kes ilma politsei olemasoluta õiguskuulekalt ja teistega arvestavalt hakkama ei saa, on politsei hädavajalik. Lihtne näide on palju ärevust tekitanud alkoholiseaduse muudatus, mis lubas avalikus kohas iga inimese oma vastutusel alkoholi tarvitama hakata. Inimestele anti võimalus ise valikuid teha, kuid ühiskond ei olnud tervikuna selleks valmis. Ühiskond peab ise valmis olema selleks, et ilma järelevalveta hakkama saada, aga kas selline aeg kunagi tuleb, on keeruline öelda. Kõikidele paremat ja turvalisemat elukeskkonda tagavate seaduste järelevalve peab olema riiklik ja kõikehõlmav, tuginema ühistele kokkulepetele. See tagab ka võrdsuse ja ühesuguse kohtlemise. Usun, et  Eesti politsei oma oskuste ja võimalustega inimestele seda ka pakub.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 421 korda, sh täna 1)