Saaremaine laevamudelite katsebassein on tõeline imeasi (VIDEO) (4)

KATSETUSED: Mehaanik-laborant Tarmo Sahk ja nooremarhitekt Kalju Saar tulid kompetentsikeskusse tööle tänavu. TAMBET ALLIK

KATSETUSED: Mehaanik-laborant Tarmo Sahk ja nooremarhitekt Kalju Saar tulid kompetentsikeskusse tööle tänavu.
TAMBET ALLIK

Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse mudelkatsebassein on viimaks valmis – lainemasin töötab ja katsetused käivad. “Kaua tehtud kaunikene” on tööd saamas nii Eestist kui ka välismaalt.

Kompetentsikeskuse juhataja Anni Hartikaineni sõnul on stardiplatvorm tõepoolest valmis, aga sisuliselt ei saa keskus tegelikult kunagi täiesti valmis. “Tehnoloogia areneb, sektor areneb. Keskus peab hakkama selle arengu ees jooksma,” kinnitas ta.

Keskuse välispartnerid on aga katsebasseinist juba praegu vaimustuses. Kommentaarid neilt on kõrvust tõstvad: “Millega te selle välja teenisite?!”, “Te peate seda imet kogu maailmale näitama!”.

Hartikaineni sõnul on nad töökeskkonna üle tõesti uhked. Arendatud on keskust aastast 2009–2010. Kas see on liiga kaua, on omaette küsimus.

“Kui projekti käivitasime, prognoosisime, et sisuline tegevus algab juba 2013–2014, kuid nii see siiski ei läinud,” tõdes ta. Keskuse baasinvesteeringuid kuigivõrd kiiremini teha ei oleks tema sõnul võimalikki olnud. Aeglasemalt aga ka mitte.

Hankeid muudkui vaidlustati

Huvi on katsetamiste vastu üles näidanud nii Eesti kui ka välismaa laevaehitajad. “Praegu katsetame katseseadmeid ja õpime mudelkatsete hingeelu,” täpsustas Hartikainen. Teenuskorras katseteni tahab keskus jõuda järgmise aasta algul.

See, et kogu keskuse valmimine on aega võtnud ja asi on veninudki, on sõltunud hangetest. Vaidlustamistest pääses katsebasseini hange, kuid materjali- ja elektroonikalabori seadmete hanked vaidlustati korduvalt.

Kuna vaidlustuste alused olid mitmeti tõlgendatavad, st kuna nii vaidlustatud hanke viga omaks võttes kui ka mitte omaks võttes oli risk hankevaidlus kaotada, oli Hartikaineni sõnutsi kindlam hanked tühistada ja uuesti algatada. Ühe hanke läbiviimine võtab aga aega minimaalselt neli kuud, reaalselt üle poole aasta.

Tegelikult said viivitused alguse juba keskuse asukoha muutusest. Hartikainen meenutas, et keskuse esialgne projekt oli planeeritud Kuressaare kolledži endisesse asukohta Rootsi tänaval. Kui projektitaotlus oli juba heaks kiidetud, tekkis aga võimalus kolida kogu kolledž Tallinna 19 hoonesse. “See sobis katsebasseini loomiseks palju paremini, sest saime pikema katsebasseini,” nentis Hartikainen.

See omakorda tähendas aga uut projekti, nii maja kui ka basseini oma, lisaks tuli oodata maja lõplikku vabanemist.

Teine pikem ja ettenägematu venimine tekkis katsebasseini seadmete hankeliigi valikul. “Nimelt ei tahtnud me läbi viia klassikalist avalikku riigihanget ja seda mitmel põhjusel,” selgitas keskuse juhataja. Tema sõnul oli näha, et sedavõrd vettpidavat lähteülesannet ei suudaks keegi koostada, mis välistaks riski saada hea ja odav pakkumine kelleltki, kes “ka arvab, et ta saab aru, mida on vaja teha”.

Veelgi olulisem põhjus oli aga see, et teadmised ja arusaam seadmete toimimisest sooviti jätta Eestisse. “Vastasel korral oleksime jäänud sõltuma seadmete valmistajast iga probleemi korral, mis võib seadmete kasutuses ja ekspluatatsioonis ette tulla,” märkis Hartikainen. “Muidugi saime sellise strateegiavalikuga kaela teise riski – teha ise ja teha valesti. Varem pole keegi Eestis ju ühtegi mudelkatsebasseini ehitanud.”

Niisiis kooskõlastati, millist liiki hankemenetlust tohib kasutada, ministeeriumide ja ametkondadega pea aastapäevad

“Aga iga halb asi on lõpuks ikkagi millekski hea. Saime kauem mõtelda ja mitmeid kordi mõõta enne, kui lõikasime,” tõdes Hartikainen, kes arvab, et mitu viga jäi tänu viivitustele tegemata.

Lainemasin ja seonduv seadmestik on seega Eesti toode. Ainuüksi tippeksperte ja -teadlasi on selle juures töötanud ca 30 nii Eestist kui väljastpoolt. Ettevõtetest ja teadusasutustest on olulisemad partnerid olnud MEC Insenerilahendused, Baltic Workboats, Energiatehnika, TTÜ mehhatroonikainstituut ja ehitusteaduskond ning küberneetika instituudi lainetuse dünaamika laboratoorium professor Soomere juhtimisel.

Hüdrodünaamika-alane konsultatsioon on tulnud aga Rootsist. “Eestis selles valdkonnas piisaval tasemel teadmist lihtsalt ei ole, eks meie asi on see siia tekitada,” nentis Anni Hartikainen.

Investeeriti üle 4 miljoni euro

Oma teenuseid nad messidele pakkuma minna ei plaani. Teadmusteenuste pakkumise puhul ei ole messid esimene turunduskanal, küll aga üks kallimaid. Järgmise kolme aasta ambitsioon on hingamisrütm kätte saada. “Saavutada tellimuste ja tööde optimaalne maht ja saada rahastus paarile teadusarendusprojektile, mis aitaks tehnoloogia ja teadmuse arenguga kaasas käia ja seda maale tuua,” rääkis Hartikainen.

Keskuse loomisse on investeeritud kokku üle 4 miljoni euro, millest 85% moodustab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus. Omafinantseeringuga toetasid Tallinna tehnikaülikool, Kuressaare ametikool, Eesti väikelaevaehituse liit, Kuressaare linn ja Saaremaa omavalitsuste liit.

Projekti partnerid olid TTÜ Kuressaare kolledž, selle kinnisvara haldav MTÜ Kuressaare Campus, Kuressaare ametikool, Saaremaa arenduskeskus, mereakadeemia ja Eesti väikelaevaehituse liit.

Väga oluline on keskuse juhi sõnul olnud kohalike väikelaevaehituse ettevõtete roll kaasamõtlemisel ja keskuse kontseptsiooni loomisel.

“Teinekord ka suisa naeruväärselt väikeste jooksvate probleemide lahendamisel. Seda rahas ei mõõda,” tõdes Hartikainen.

Mudelkatsebasseini tutvustusüritus ettevõtjatele toimub 11. detsembril.


Tööjõuga pole lihtne

Anni Hartikainen tõdes, et tööjõu probleem ei ole ega saa ka tulevikus nende jaoks lihtne olema. Suurim vajadus on hüdrodünaamiku järele, aga väljaõppinud ja kogenud hüdrodünaamikut Eestist ei leia. “Kui leiaks, võtaks kohe tööle!” kinnitas ta.

Rõõm on keskuse juhatajal sellest, et kolledži väikelaevaehituse eriala tudengite ja vilistlaste hulgast on õnnestunud keskusesse leida perspektiivikaid töötajaid. “Ei ole kahtlust, et nad suudavad mudelkatseid läbi viia ja teisi keskuse katseteenuseid osutada, kuid tee professionaalseks merendusarhitektiks kujunemiseni on pikk.” Samas on olemas hea õpetaja Rootsist.

Veel töötab keskuses kaks doktorikraadiga teadlast, materjalide eksperdina Toomas Pihl ja elektroonikalabori eksperdina Argo Kasemaa. Ametikooli juures tegutsevas keskuse tehnoloogialaboris töötavad CNC-pingi operaator Martti Tomson ja meister-tehnoloog Vahur Veelaid. Keskuses töötavad ka Jaanis Prii kommunikatsioonijuhina ja Anu Tanila haridustehnoloogi ja täienduskoolituste spetsialistina. Ingrid Tilts kolledži arendusdirektorina on samuti teinud suure töö just keskuse heaks.

Sel aastal tulid keskusesse tööle ka Tarmo Sahk mehaanik-laborandina, kes osales katsebasseini seadmete väljaehitamisel, ja Kalju Saar keskuse nooremarhitektina, kes tegeleb projekteerimisteenuste osutamisega ja on välja nuputanud katsebasseini juurde kuuluva “kiige”. See on mõeldud laevamudelite raskuskeskme asukoha määramiseks.

Lisaks neile on katsebasseini arendamisega olnud algusest peale seotud keskuse süsteemiadministraator Kalev Kadak. Tema vastutusel on mudelkatsete andmebaasi väljatöötamine ja haldamine.

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 750 korda, sh täna 1)