Viia Rohtla: ma olen väga rikas – mul on parimad kolleegid

TALISMAN: Viia kaelas särab tema eriline talisman, mille on spetsiaalselt talle teinud ehtekunstnik Ene Lumi.  MERIKE LIPU

TALISMAN: Viia kaelas särab tema eriline talisman, mille on spetsiaalselt talle teinud ehtekunstnik Ene Lumi.
MERIKE LIPU

Selle aasta viimase persooniloo kirjutamiseks kohtun Eikla klubi juhataja Viia Rohtlaga, kes võtab mind oma koduklubis vastu kuuma kohvi ja soojade kohupiimapirukatega. Küünal laual säramas, räägime pikalt elust ja oludest, kuniks lõpuks jõuan ka oma küsimusteni.

Viia peab end heaks suhtlejaks. “Ma olen julge, mind on väga raske rivist välja lüüa. Ma ei valeta, ma ei kannata kahepalgelisust,” iseloomustab Eikla klubi juhataja end otsekoheselt ja lisab naerdes, et ta ei oska ise valetada, aga teda on väga lihtne valede võrku meelitada.

Viia leiab, et töö peab olema tehtud kiiresti ja korralikult. “Kui ma midagi teen, siis ma teen seda korralikult, oluline on kiirus, ma ei ole aktsiaseltsist Aega Küll,” kinnitab ta. Viia leiab ka, et ei ole vaja võtta endale ülesannet, millega toimetulekus väga kindel ei olda. Et sellistel juhtudel saaks töö tehtud korralikult, tuleb osata küsida tuge ja toetust.

Viia iseloomustab oma igapäevast tööelu rahulikuna, aga lisab, et see on muidugi ainult siis nii, kui ei ole projekte käsil. Nädal Eikla klubi juhatajana möödub väga kiiresti. Praegu on Viia sõnul kiire, kuna klubis tegutseva keraamikaringi savi tahab põletust saada. Ahi on aga Astes ja just Viia on see, kes nagu väike päkapikk Eikla ja Aste vahet sibab, et savi ilusti põletatud saaks.

Praegune tööpäevarutiin näeb ette vaadata jooksvalt üle, mis täna veel vaja teha – kas on tarvis keraamika ahju panna, kas on klubis mingi ring toimumas, kas lasteringi jaoks on vahendeid vaja jne. “Asjaajamist on esmaspäevast reedeni tegelikult päris palju,” tunnistab Viia, lisades, et klubijuhataja töö pole pelgalt ürituste korraldamine.

Kõige eredamalt on Viiale meelde jäänud see kõige esimene üritus, mis Eikla klubis korraldatud sai – kadrikarneval. “Kuivõrd toredalt tuli rahvas kaasa, just need noored mehed. Kuivõrd viisakad ja abivalmis nad olid tol õhtul,” särab Viia veel nüüdki karnevalist rääkides. Klubi juhataja sõnul olid kõik kostüümides ja valmis tegutsema.

Viia hindab väga noortes viisakust, korrektset kõnepruuki ja kaasarääkimise oskust, mis Eikla noortel täiesti olemas on. “Austus vanemate inimeste vastu on noorte puhul väga oluline,” kinnitab ta.

Aga teisedki üritused on Viia sõnul Eikla klubis väga toredad olnud. Suure õhinaga ootab klubi juhataja eelolevat jõulupidu, kuhu on kutsutud mängima bänd ja on isegi õhtu juht!

Viia on eelnevalt olnud massöör ja riidepoe juhataja, nüüd on tema töövaldkond aga hoopis midagi muud. Viiale meeldib end proovile panna ja kohe kindlasti ei karda ta väljakutseid. Tema praegusel töökohal on piisavalt mõtlemist, asjaajamist, tegutsemist, organiseerimist – kõik on tasakaalus. “Alati on midagi teha, kunagi ei ole hetke, mil saad, käed rüpes, istuda,” nendib Viia.

Ta kiidab ka oma kaastöötajaid Pillet ja Triinot: “Nendel naistel on alati superhäid ideid ja mõtteid ning nad ei ole kitsid oma teadmisi jagama.” Lisaks on kohapeal olemas Marina ja Urve, kellelt on alati hea nõu ja abi paluda.

Kuigi töö on Viia sõnul puhas nauding ja pakub tõelist rahulolu, ei näe Viia end kümne aasta pärast Eikla klubi juhatajana. Salaja unistab ta keraamikuks hakkamisest. Käsitöö on talle üldse väga südamelähedane, see inspireerib ja maandab rasketel aegadel. “Negatiivsete asjade peale tuleb vähem mõtelda ja teha selliseid asju, mis sulle endale meeldivad,” ütleb Viia.

Lisaks on Viia väga sportlik ja peab liikumist elu igapäevaosana väga oluliseks. Tihtipeale panevad nad naistega pundi kokku ja põrutavad mõnele jooksule. Näiteks on nende vahva seltskond osa võtnud Rakvere ööjooksust, Narva Energiajooksust, Tallinna maratonist. Sellised ettevõtmised meeldivad Viiale väga: “Kui ma tean, et mingi jooks tuleb, siis see on nagu mingi klõks, lülitan end välja ja kaks päeva ei mõtle millelegi muule.”

Kui Viia maandab ja inspireerib end käsitöö ja spordiga, siis õnne toob talle hoopiski üks eriline ehe, mille on teinud ehtekunstnik Ene Lumi. Kaelakee erilise kiviga toob Viiale ilusaid hetki ja rahuolu. Kivi kee otsas on tellitud ekstra Viia jaoks Dominikaani vabariigist.

“Selle ehte nimi on Jõgi ja seda kandes tunnen ma end tõesti alati nagu kala vees,” ütleb ta.

Viia peab meeles ka oma kolleege, kellel soovitab olla sama head, sama abivalmid ja sama sähvatavate ideedega, nagu nad seni olnud on. “Ma olen tõesti rikas – mul on head kolleegid. Nad on kõik nii toredad!”

Merike Lipu

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 218 korda, sh täna 1)