Linnateatri aasta: raske, kuid rõõmurohke (4)

TÖÖ KÄIB: Lastetüki “Rääkivad riided” proovis toimetas lavastaja ja stsenarist Aarne Mägi kapi ees ning näitlejad Taavi Lepik ja Merilin Kirbits kapis sees. RAUL VINNI

TÖÖ KÄIB: Lastetüki “Rääkivad riided” proovis toimetas lavastaja ja stsenarist Aarne Mägi kapi ees ning näitlejad Taavi Lepik ja Merilin Kirbits kapis sees.
RAUL VINNI

Kuressaare linnateatri jaoks oli lõppev aasta tehniliselt tegus, loominguliselt ladus ja publiku poolest parajalt priske.

“Teatri kui asutuse jaoks on olnud tore aasta,” kinnitas linnateatri direktor Piret Rauk, kes esimese asjana tõi välja uue dekoratsioonide lao valmimise. Ladu muudab teatri töökorralduse ladusamaks ja samuti on nüüd kergem täita erinevate järelevalveorganite kehtestatud reegleid.

“Mingil ajal ma heitsin selle plaani üldse kõrvale,” tunnistas Rauk. “Linna jaoks on ju sotsiaalsed asjad esmajärgulised. Ometi ta tuli. Lisaks on meie majas uus helitehnika, mis on ka etenduste jaoks väga tähtis. Ise poleks me seda soetada jõudnud,” tõdes ta.

Popkorni ja kokata

Tänu helitehnikale tuli teatrimajja ka korralik kino. “See pole küll lihtne, aga kõik ei peagi lihtne olema. Tore, et linn selle projekti ette võttis, kuigi linna asi pole filme näidata, kuna tegu pole ju eluks vajaliku teenusega,” rääkis teatrijuht. Ta nentis, et paraku on siiski ka neid, kes pole teatrikinoga rahul ja ihkavad jätkuvalt sellist filmivaatamise kohta, kus saab popkorni nagistada ja kokat luristada.

Rauk märkis, et uuenenud kino on huvitav, kuigi on tulnud ka maadelda tehniliste apsudega. Näiteks viimati seoses “Musta alpinistiga”, mille venekeelsetel lõikudel puudusid subtiitrid. “Aga digiajastu on toonud muidugi filmilevi mõttes enneolematud võimalused. Seetõttu saigi James Bondi uut filmi näha Kuressaares juba kaks nädalat pärast maailma esilinastust. Filme on tohutult, tuleb vaid õige valik teha,” rääkis Piret Rauk.

Teatri igapäevatöölt katet kergitades tõdes teatrijuht, et aasta on olnud raske. “Kuna töötame vabakutselistega, siis oleme olukorras, kus peame teenima tööga, mille tegemiseks meil inimesi ei ole,” nentis ta. Linnateatril pole palgalisi näitlejaid, mistõttu on asutuse iga tegevusaasta suures osas õnnemäng. “Aga etendused käivad, teater sõidab ja kui saalid on täis, siis ei tekigi küsimust, miks ma pean seda kõike tegema. “Testamenditäitjate” viimane Tallinna etendus 6. juunil oli selline, et inimesed istusid suisa põrandal, treppidel ja seisid ka püsti. See oli uhke,” meenutas Rauk.

2015. aasta kõige menukam lavastus oligi jätkuvalt “Testamenditäitjad”. Etendustel oli kokku 2254 vaatajat. Teatrimaja külastas aga 21 591 inimest (kino, külalisetendused, omaetendused jne).

Testamendi täitmine

Etendustegevusest rääkides ongi linnateatri jaoks oluline märksõna jätkuvalt “Testamenditäitjad”, mis on mängukavas juba kaks hooaega ja etendusi on planeeritud ka juba 2016. aastasse. “Selliseid tükke, mis pikemalt laval püsivad, on Eesti teatris üldse järjest vähem,” märkis Rauk.

“Testamenditäitjad”, täpsemalt Indrek Hargla pälvis lõppeva aasta alguses ka 2014. aasta teatriauhindade nominatsiooni kui parima originaalteksti autor.

“Nomineerimine on oluline, preemia on lõpuks ikkagi subjektiivne, sest teatrikunst pole sport, mida sekundi ja sentimeetriga mõõta saab,” tõdes Rauk. Tegijaid on märgatud ja märgitud ja see on väikese teatri jaoks oluline, kuid mitte peamine.

“Me mängime ju publikule, mitte kriitikutele. Paraku on aga selliseid lavastusi ja teatrisündmusi väga vähe, kus kõik klapib – mis meeldivad publikule ja lähevad teatrile edukalt ning samas meeldivad ka kriitikutele,” sedastas Rauk. “Testamenditäitjad” on ilmselt just selline tükk.

Energiline “Ekke Moor”

Lõppeval aastal on linnateatrile jätkuvalt väga heaks loominguliseks koostööpartneriks olnud Peeter Tammearu. “Kahekesi rääkides lõpevad ideed paratamatult ükskord lihtsalt otsa, neid on kusagilt juurde vaja. Mina näiteks avastasin ühel hetkel, et ei suuda igapäevaste teatrimajaga seotud olmemurede kõrvalt enam näidendeid lugeda. Niisugusest olukorrast välja tulemiseks ongi niisugused inimesed nagu Peeter,” selgitas Piret Rauk ja lisas, et väga tugeva energeetilise laengu andis teatrile muidugi “Ekke Moori” teinud lavakatudengide seltskond.
“Mul on eredalt meeles, kui ma esimest korda vaatasin “Ekke Moori” esimese vaatuse esimest läbimängu, mis kestis kaks tundi ja oli pikk ja lohisev. Aga see puudutas. Niisugused hetked annavad jõudu,” meenutas Rauk lõppeva aasta üht suuremat isiklikku elamust.
Seoses “Ekke Mooriga” viitas teatridirektor, et lõppeval aastal tehti koostööd ka Liisa Saaremäeliga, noore saarlasest näitlejaga, kes lõpetab tuleval kevadel lavakunstikooli ja on õppetöö kõrvalt kujundanud tänavu kõik teatri plakatid.

Juubelite tähistamine

Linnateatril on plaan lavaka bakalaureuselavastusi edaspidigi Kuressaares teha. “Lisaks pole me kaotanud lootust saada koostöös riigi ja linnaga lõpuks luba võtta tööle näitlejad. Tänavune suvi andis selles osas häid emotsioone,” rääkis Rauk.

Tulevikuplaanidest tõi teatrijuht välja märtsikuusse kavandatud koolinoorte teatripäeva. Tegu on koostöös teiste Eesti teatritega toimuva üritusega, mis peaks tutvustama teatris toimuvat siis, kui etendust ei ole. Teatrijuhtide ideele tugineva ettevõtmise eesmärk on publiku noorendamine.

Lisaks käib ettevalmistus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks. Juubeli raames saab teoks mitmeid ühiseid teatriprojekte, Kuressaare koostööpartner on Endla teater. Eesti ajalugu on teatrite vahel kümnendite kaupa ära jagatud ning Kuressaare ja Endla teatri kanda on läinud sajandi viiekümnendad aastad.

“See on väga huvitav aeg ja kirjutajana on meil taas käed löödud Indrek Harglaga,” märkis Rauk. Tegu on n-ö riikliku tellimusega, milleks on ka riigi rahastus. Kahe teatri ühistööna valmiva tüki esietendus on kavandatud 2017. a detsembrisse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 369 korda, sh täna 1)