Viktor Sarapuu: meie haiglal pole midagi häbeneda (8)

Viktor Sarapuu: et Kuressaare haigla oleks järjepidev ja jätkusuutlik ka tulevikus, sõltub kindlasti sellest, kes siin töötavad, missugune on selle meeskonna kvalifikatsioon. TAMBET ALLIK

Viktor Sarapuu: et Kuressaare haigla oleks järjepidev ja jätkusuutlik ka tulevikus, sõltub kindlasti sellest, kes siin töötavad, missugune on selle meeskonna kvalifikatsioon.
TAMBET ALLIK

“Kuigi ära on tehtud suur töö, olen haigla tuleviku pärast mures,” tunnistab veel viimaseid päevi SA Kuressaare Haigla juhatuse esimehe ametit pidav Viktor Sarapuu. “Ma tõesti ei tea, mis ootab meie eriarstiabi ees uuel aastal.”

 

Kuidas vaatate tagasi rohkem kui 13 aastale, mis te Kuressaare haigla juhina töötanud olete?

Igal perioodil on Kuressaare haigla juht andnud oma panuse Saaremaa tervishoiu korraldusse ja haigla arengusse vastavalt oma ajale ja võimalustele. Mina olen siin töötanud üle 13 aasta.

Selle ajaga on ära tehtud suur töö. Praeguseks on Kuressaare haiglas loodud sellised tingimused, kus saab anda korralikku eriarstiabi. Seda näeb iga inimene, et meil siin pole midagi häbeneda. Muidugi ei teinud seda tööd mina üksi, see on olnud ikka koostöö.

Oluline on, et meditsiin, tervishoid on kõigest hoolimata siiamaani püsinud ja olnud järjepidev. Meditsiin saab eksisteerida siis, kui tal on tingimused, vahendid ja arstkond. Et see praegu nii on, seda ei saa keegi ümber lükata, ja see annab mulle põhjust rahuloluks.

Kui praegu haigla juhtimise üle annan, on meie eelarve ligi kümme miljonit eurot. Meil on ka peaaegu kahe miljoni euro suurune reserv, millega on võimalikud ohud tulevikus teatud määral maandatud. See on küllalti suur summa, arvestades, et me kasumit ei teeni. Meil on tulem, mis on saadud tänu optimaalsele ja efektiivsele majandamisele. Haigla hooned on soojustatud, oskame säästlikult kasutada reserve ja ressursse.

Reserv on väga oluline, kuna 1. jaanuarist tõusevad seoses kollektiivleppega kõigi töötajate töötasud 10%. Kuna raha selleks tuleb alles veebruaris – kui kuu töö on tehtud, makstakse tagantjärele –, tuleb meil palgatõusuks endal vahendid leida. Seega on puhver selle pea kahe miljoni euro näol väga oluline.

Niisiis, andes haigla juhtimise üle, ei ole mul mingisugust kartust, et uued juhid peavad nullist alustama.

Haiglat võib võrrelda suure orkestriga, mida saab dirigeerida see, kes on musikaalne. Kuressaare haigla ajaloos on olnud palju erinevaid haldusjuhte, aga haigla arengu mootor või edasiviija saab olla ikkagi arst. Nüüd, kus annan posti üle, jääb haigla meditsiinipoole sisuliseks vedajaks dr Marje Nelis. Mina usun dr Nelisesse, ta on tubli tohter. Ka meeskond on tubli. Selles osas on mu süda rahulik – annan hea meelega ohjad järgmisele põlvkonnale üle.

Need 13 aastat on läinud tõesti kiiresti ning on minu jaoks möödunud kui unenägu. Olen tõega rahul, et olen suutnud oma visiooni haiglast viia sellisele tasandile, et lähen oma ametist sirge seljaga.

Kas teil midagi kripeldama ka jääb?

Et Kuressaare haigla oleks järjepidev ja jätkusuutlik ka tulevikus, sõltub kindlasti sellest, kes siin töötavad, missugune on selle meeskonna kvalifikatsioon, kui palju on tohtreid ja kas neid kõikidele erialadele jätkub.

Teine tähtis faktor on see, kui palju haigekassa meie käest elanikkonnale teenust ostab.

Eriarstiabi tulevik on teema, mille pärast mul paratamatult kripeldab, mille pärast on mu toon veidi nukker. Et kas haigla saab tulevaks aastaks korraliku lepingu.

Tänaseks on eriarstiabi regionaalse kättesaadavuse printsiip paraku ebaselge. Meil ei ole ikka veel täpselt teada, mis teenuseid ja millises mahus haigekassa meilt ostab. Kuna uus aasta on kohe-kohe käes ja midagi pole veel otsustatud, olen tõsiselt mures.

Sarnaselt Saarte Häälega ei ole minagi saanud haigekassalt selgeid ja konkreetseid vastuseid muudatuste osas, mida järgmine aasta Kuressaare haigla jaoks kaasa toob. Ma tõesti ei tea seda. Kõikvõimalikud jutud, kas läheb nii või teisiti, on kohvipaksu pealt ennustamine. Püüan siiski olla optimist.

Suurhaiglate juhid on ärevil koondamiskäskude pärast. Kas personali koondamisettepaneku on saanud ka Kuressaare haigla?

Praegu käib see tugipersonali koondamise ettepanek ainult nende haiglate kohta, mis on riigi poolt asutatud. Kuressaare haiglale ei ole selles osas tulnud ühtki käsku. On aga siiski üks ohu koht. Kui haigekassa ei rahasta enam teatud erialasid või teeb seda väiksemas mahus, võib tekkida olukord, et haigla kui institutsiooni tasakaalus hoidmiseks on haigla ise sunnitud sisse viima mõningased korrelatsioonid. See meie haiglale midagi head loomulikult ei tooks.

Paraku võetakse kõiki üldhaiglaid ühe mõõdupuu järgi. See, et meie haigla asub mere taga, ei pane suuri poliitikuid meile mingit eristaatust andma. Vähemalt on siiani nii räägitud.

Kuressaare haigla vajaks tohtreid mitmel erialal. On neid juurde tulemas?

On tõsiasi, et meie haiglasse tööjõudu leida on küllaltki keeruline.

Kuressaare haiglasse on tulnud tööle kolm tohtrit Ukrainast. Praegu on see võõrsilt arstide saamise protsess peatunud, kuna vabariigis vaieldakse selle üle, kuidas ja millal võivad need tohtrid tööle asuda. Valdav seisukoht on selline, et olemaks pädevad lääne meditsiini alal, peavad nad uuesti õppima minema, kvalifitseeruma. Teine asi on keeleküsimus.

Seega püüame hakkama saada olemasoleva ressursiga. Ainus rõõmustav päikesekiireke on see, et meil on küllaltki palju abiks residendid, kes aitavad tühje kohti täita. Võib-olla nendest, kui nad armuvad Saaremaasse, tuleb edaspidi mõni siia Saaremaale tööle? See on ainuke tõsiselt võetav stsenaarium. Üleostmiseks meil ressurssi ei ole. Ja kui olekski, mida siis teised tohtrid ütleksid?

Peavad olema teatud boonused, mis inimesi siia meelitaks, näiteks peale põhipuhkuse anda veel lisapuhkust. Nende asjade osas saab lõpliku otsuse teha aga siis, kui eelarve on paigas. Eelarve sõltub aga sellest, kuidas kujuneb kogu vabariigi tervishoiupoliitika.

Missugustel erialade tohtritest on Kuressaare haiglas praegu kõige suurem puudus?

Põhilisem mure on seotud silmaarstiga, hoolimata sellest, et maakonnas on silmaarst olemas. Meil käivate residentide vastuvõttude maht on väike. Mis saab uuel aastal, ei tea. Olukorda leevendab pisut see, et meil on silmakabinetis õde ja uues apteegis töötab ka optometrist.

Samuti ei jätku meil vajalikul hulgal günekolooge. Oleme sunnitud neid kaasama mandrilt nii valvetesse kui ka igapäevatöösse.

Teiste valupunktidega saame enam-vähem hakkama. Samas peame pidevalt käima nagu terava noa serval – kas siis, kui mõni tohter jääb haigeks või läheb puhkusele, peab patsient sõitma abi saama mujale?

Praegu sanatooriumi Saaremaa Valss ruumes töötavad Kuressaare Perearstikeskus OÜ tohtrid tahavad endale ehitada uue keskuse. Kuidas puudutavad nende plaanid Kuressaare haiglat ja haigla hoones tegutsevaid perearste?

Saaremaal on perearste vähe, ent selleski ringis pole piisavalt ühtsust, et kõik ühe mütsi alla koondada. See seltskond on omandivormilt ja soovidelt väga erinev. Selleks, et vanasse polikliiniku ossa perearstikeskuse ehitamiseks Euroopa rahastust saada, on Kuressaare haiglal dokumendid koostatud – alates finants- ja lõpetades tööanalüüsidega. Oma nõusoleku on andnud kuus meie majas tegutsevat perearsti. Seega ma ei karda, et keegi neist kuskile mujale kolida tahab. Mina olen 99% veendunud, et see keskus tuleb meie majja, kus on head võimalused erinevate analüüside tegemiseks ja eriarstid lähedal.

Millised on teie edasised plaanid?

Kuigi mul on pisut kahju siit minna, ei taha ma enam nii suurt koormat kanda, vaid elada nii, et ei pea enam igal hommikul tööle minema. Esialgu kavatsen natuke puhata, kuna ei ole seda mitu aastat korralikult teha saanud. Samas, teades oma iseloomu – päris koduseks ma ei jää. Kui mu füüsiline osa ongi pisut kulunud, siis vaimne mitte. Mulle on tehtud sobivad projektipõhised tööpakkumised pealinnas, kus elavad ka mu lapsed ja lapselapsed. Vähemalt suure suveni me Saaremaalt siiski ei lahku. Mändjalas on meil väga ilus suvila ja esialgu me seda müüa küll ei kavatse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 988 korda, sh täna 1)