ÄREV JA HEITLIK 2015: Jätkuvad terrorilained, uus rahvasteränne ja pagulaskriis Euroopas (1)

RAHULOLEMATUD: Ehkki üldjoontes suhtusid sakslased peamiselt islamimaadest saabunud pagulastesse heatahtlikult, oli siiski ka neid, kes Angela Merkeli valitsuse tegevuse teravalt hukka mõistsid.

RAHULOLEMATUD: Ehkki üldjoontes suhtusid sakslased peamiselt islamimaadest saabunud pagulastesse heatahtlikult, oli siiski ka neid, kes Angela Merkeli valitsuse tegevuse teravalt hukka mõistsid.

Lõppeval aastal laiendas Islamiriik märkimisväärselt oma verist haaret. Kui varem piirdus terroriorganisatsiooni tegevus peamiselt vaid Süüria ja Iraagi aladega, siis tänavu on see tuntav ka Euroopas ja Aafrikas ning isegi Põhja-Ameerikas. Rühmitus on oma metsikustes järjekindel. Tavaliselt kaasneb Islamiriigi terroriga õudustäratav propaganda, videod, milles näidatakse, kuidas ohvritel päid maha raiutakse, neid elusalt põletatakse.

Lääneriikide valitsused tunnetasid kohustust ohule vastu astuda. Eriti pärast seda, kui Islamiriigi võitlejad võtsid endale vastutuse Pariisi terrorirünnakute eest. Novembris ründasid relvastud islamistid Prantsusmaa pealinnas baare, spordivõistlust ja rock-kontserti, tappes 130 inimest ja tekitades sadadele vigastusi.

President François Hollande kuulutas kohe, et Prantsusmaa on Islamiriigiga sõjas.

Septembri viimasel päeval teatas Venemaa, et saadab oma lennukid Süüriasse pommitama Islamiriigi tugipunkte. Kremli sõjaline sekkumine Lähis-Idas aktiveerus aga pärast seda, kui sai teatavaks, et oktoobri lõpus Siinai poolsaare kohal aset leidnud õnnetus Vene reisilennukiga oli terroriakti tagajärg. Ajakirjanduse väitel langes aga suurem osa Vene pomme Süüria diktaatori Bashar al-Assadi vastaste tugipunktidele, keda Läänes peetakse miskipärast mõõdukateks islamistideks.

Detsembri alguses ründas Californias Islamiriigist vaimustunud abielupaar tervisekeskust, tappes seal 14 inimest. Pärast seda tõotas president Barack Obama, et islamistid saavad sooritatud kuritegude eest teenitud karistuse.

Aasta jooksul sekkus terrorismivastasesse võitlusse ka Türgi. Ankara hoiak karmistus pärast kaht terroriakti – juulis pani enesetapjast terrorist plahvatama pommi Süüria piiri äärde jäävas väikelinnas, oktoobris ründasid suitsiiditerroristid Ankaras toimunud rahumeelset meeleavaldust, kus sai surma 102 inimest.

Terroriaktide tagajärjel tekkis Türgis kaos ja segadus, mis vaid tugevdas võimul oleva Õigluse ja Arengu Partei positsioone. Novembris võitis see erakond üldvalimised.

Je suis Charlie

Veel mõned näited islamisõdalaste korraldatud verevalamistest lõppeval aastal: aprilli esimestel päevadel tapsid islamistid 148 inimest Garissa ülikooli kolledžis Keenias. Juuni lõpus tappis relvastatud terrorist 38 turisti ühes Tuneesia hotellis, vaid kolm kuud varem olid islamistid Tuneesia pealinna Tunise ühes muuseumis mõrvanud 22 turisti.

Aasta algas aga verise rünnakuga Pariisis skandaalse ajalehe Charlie Hebdo toimetusele, kus sai surma 12 inimest. Miskipärast tekitas just see rünnak maailmas kõige suurema vastukaja – ilmselt seetõttu, et oli suunatud sõnavabaduse vastu. Samas korraldati paljudes islamiriikides meeleavaldusi, kus Charlie Hebdo tegevus hukka mõisteti, kuna see väljaanne oli avaldanud pilapilte prohvet Muhamedist.

Säärane käärimine Aafrikas ja Lähis-Idas sundis aga miljoneid inimesi oma kodudest pagema. Nende peamine sihtkoht oli Euroopa. Nii tekitati vanal kontinendil suurim rahvastikuränne ja põgenike kriis alates II maailmasõjast.

Selle lahendamisega pole Euroopa Liit seni veel toime tulnud. Tagajärjeks on Euroopa põliselanike pahameele ja äärmusparteide populaarsuse märkimisväärne kasv. Ja seda isegi sellistes demokraatlike traditsioonidega riikides, nagu Prantsusmaa, Rootsi ja Saksamaa. Tõsi, Saksamaa avas oma piirid ja kõigi eelduste kohaselt peaks aasta lõpuks vastu võtma enam kui miljon pagulast.

Maailma sandarm

Ameerika Ühendriigid suutsid end sel aastal taas näidata nn maailma politseiniku rollis, täites neile veel külma sõja ajast pandud ülesannet. Tulid ju Euroopa suurima autotootja Volkswageni vassimised ja tarbijate petmised päevavalgele tänu Ameerika uurijatele.

Ameeriklased sekkusid veel ühe Euroopas asuva institutsiooni siseasjadesse. See sekkumine tõi päevavalgele FIFA-s (Rahvusvaheline Jalgpalliliit) juba aastaid vohanud korruptsiooni. Seni on süüdistus esitatud mitmele vutiorganisatsiooni kõrgemale ametnikule. Fännid suisa rõkkasid rõõmust, kui FIFA kauaaegne president Sepp Blatter juuni esimestel päevadel ametist tagasi astus.

Novembri viimasel päeval kogunes Pariisis järjekordne ÜRO kliimakongress, kus osalesid enam kui 160 riigi esindajad. Seekord saavutati ka kauaoodatud läbimurre: kokkuleppe kohaselt peavad maailma riigid tegema jõupingutusi selleks, et maailma keskmise temperatuuri tõus pikemas perspektiivis jääks alla 2 ºC.

Asjatundjate arvates on see väga ambitsioonikas eesmärk, mistõttu on kõhklejaid, kas seda ikka õnnestub käesoleval sajandil ellu viia. Oluline on aga, et poliitikud möönsid globaalse kliimasoojenemise ohtlikkust. Sellest hoolimata on keskkonnakaitsjad skeptilised – nende arvates ei saa eriti uskuda poliitikute siirusesse ja lubadustesse.

Geiabielud tegid tänavu suure sammu edasi. Nimelt langetas USA ülemkohus juuni lõpus otsuse, milles on öeldud, et vastavalt põhiseadusele peab geipaaridele olema tagatud väärikus. Lahtiseletatuna tähendab see, et samasooliste abielude keelamine USA territooriumil on vastuolus riigi põhiseadusega.

Tõeline üllatus ses küsimuses tuli aga katoliiklikult Iirimaalt. Iirimaast sai esimene riik maailmas, kus samasooliste abielud kiideti heaks suisa rahvahääletusel!

Pöördelised valimised

Lõuna-Ameerika riikides toimunud valimised näitasid, et see manner on jõudnud pöördepunkti. Argentinas valiti riigi etteotsa Mauricio Macri, kel õnnestus pingelises heitluses lüüa endist presidenti Cristina Fernándes de Kirchnerit, peamist favoriiti. See valimisvõit tegi lõpu Kirchnerite dünastia 12 aastat kestnud valitsemisele. Detsembri alguses Venetsueelas toimunud üldvalimistel sai aga kaotuse osaliseks president Nicolás Maduro (karismaatilise Hugo Chávezi järeltulija) partei.

Dilma Rousseff alustas oma teist ametiaega Brasiilia presidendina suisa kohutava stardiga. Nimelt tuli päevavalgele korruptsiooniskandaal riigi kontrolli all olevas Petrobrase naftafirmas, millega olid seotud mitmed Tööliste Partei (sinna kuulus ka riigipea) juhtivad tegelased. Opositsioon on algatanud presidendi ametist tagandamise protseduuri. Tagajärg on, et Brasiilia majandus kukkus kolmandas kvartalis koguni 4,5 protsendi võrra.

Oktoobris Poolas toimunud üldvalimistel tuli võitjaks ksenofooblik ja populistlik Õiguse ja Õigluse erakond. Selle liikmed kannatavad vist ka jälitusmaania all, sest neile meeldib sageli levitada kõiksugu vandenõuteooriaid. Austria juhtiv päevaleht Der Standard kirjutas otsesõnu, et olukord Poolas on muret tekitav ja võib lähitulevikus kõigutada kogu Euroopa Liidu alustugesid.

Pärast kuus aastat kestnud kõnelusi saavutasid Iraan ja kuus maailma suurriiki (USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa) kokkuleppe, mis puudutab Teherani tuumaprogrammi. Mõned kiitsid seda lepet taevani, sest see aitavat Iraanil väljuda isolatsioonist, teised aga, näiteks Iisrael, väljendasid kartust, et kokkulepe võimaldab Iraanil välja töötada oma tuumapommi.

Idanaabri passioonid

Venemaa majandus elas üle viimase kümnendi raskemaid aegu. IMF-i prognoosi kohaselt võib Venemaa SKT tänavu kukkuda koguni 3,8 protsendi võrra, eeloleval aastal aga 0,6 protsendi võrra. Meie idanaabri majandusarengut takistasid langevad naftahinnad. Kui aasta alguses  maksis naftabarrel maailmaturul umbes 60 dollarit, siis aasta lõpus vaid 37–38 dollarit.

Veel kannatas Venemaa talle kehtestatud majandussanktsioonide all – karistus agressiivse käitumise eest Ukrainas. Tõsi, olukord Ukrainas paranes mõnevõrra pärast seda, kui veebruaris sõlmiti Minskis kokkulepped tulevahetuse lõpetamiseks Ida-Ukrainas.

Aprillis tabas Nepali võimas 7,8-magnituudine maavärin. Viimase 80 aasta jooksul on see olnud Himaalaja mäestiku tugevaim. Ametlikel andmetel hukkus umbes 9000 inimest. Alates 2011. aastast on see suurima hukkunute arvuga maavärin. Hukkunuid oli rohkem Jaapanis, mida 2011. aastal tabas maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine.

Kuuba ja Ameerika Ühendriigid tegid ajalugu. Suvel taastasid kaks naabermaad diplomaatilised suhted, mis olid katkenud enam kui viiskümmend aastat tagasi. Samas hakati tasapisi kõrvaldama reisimispiiranguid. Ameerika loodab, et koostöö Castro režiimiga tõukab saareriigi tasapisi ka demokraatia suunas. Eks näe.

Start on antud

Ameerika Ühendriikides käivitus presidendivalimiste kampaania. Praegu tundub, et demokraatide kandidaadiks saab 2016. aasta sügisel toimuvatel valimistel Hillary Clinton, vabariiklaste esinumber on aga seni üllatuslikult Donald Trump – mees, kes on tuntud oma võigaste ja populistlike väljaütlemiste poolest moslemite, latiinode ja isegi naiste aadressil.

Veel skandaale Ameerika siseelust. Neil päevil tegi mööduvast aastast kokkuvõtte The Washington Post. Muu hulgas kirjutas leht, et 2015. aastal surmasid USA politseinikud 965 inimest. Neist vaid 564 omasid kokkupõrke ajal korravalvuritega tulirelva, 90 ohvril polnud aga mingit relva. Hukkunute seas olid valdavalt afroameeriklased, mis lehe arvates viitab rassismi vohamisele USA politseijõududes.

Maailma tsiviillennunduses kehtestati lõppeval aastal uus reegel, mille kohaselt peab kokpitis lennu ajal olema vähemalt kaks pilooti. See nõudmine kehtestati pärast seda, kui enesetapjast piloot Andreas Lubitz kukutas märtsis Prantsuse Alpides alla Saksa reisilennuki 150 inimesega pardal.

Pärast üheksat ja poolt aastat ootamist möödus NASA kosmosesond New Horizons selle aasta juulis kiirusega 14 km/s Pluutost umbes 12 500 km kauguselt ja tegi mõned ülesvõtted. Kuna aga andmeside kiirus on sondi kauguse tõttu Maast madal, saavad teadlased kõik New Horizonsi kogutud andmed kätte alles 16 kuu jooksul.

Kasutatud on ajakirja The Economist materjale


LEGEND JUBA ELUAJAL: Jõulude eel läks manalateele maailma üks tuntumaid bordellipidajaid Fernande Grudet. Väidetavalt kasutasid tema pakutud teenuseid paljud selle maailma vägevad.

LEGEND JUBA ELUAJAL: Jõulude eel läks manalateele maailma üks tuntumaid bordellipidajaid Fernande Grudet. Väidetavalt kasutasid tema pakutud teenuseid paljud selle maailma vägevad.

Skandaalne Madame Claude

Nizzas suri 92. eluaastal Prantsusmaa, kuid tõenäoliselt ka kogu maailma tuntuim bordellipidaja, kuulus madame Claude.

Pariisi kesklinnas Champs-Élysées’ avenüü vahetus läheduses kuulus Madame Claude’ile eksklusiivne lõbumaja, kus pidevalt töötas üle 500 naise.

Ehkki madam Claude’i kohta on kirjutatud, et ta suhtub põlgusega nii naistesse kui ka meestesse, on ta ise enda kohta öelnud, et on lõbunaistega varustanud maailma kõige mõjuvõimsamaid isikuid. Järelehüüdes oma ekstravagantsele kaasmaalasele nimetab Prantsuse ajakirjandus tema klientide seas mitmeid kuulsusi: John F. Kennedy, Muammar al-Gaddafi, Iraani viimane šahh Reza Pahlavi, näitleja Marlon Brando jpt.

1992. aastal mõisteti madam Claude, kunagine Prantsusmaa vastupanuliikumise võitleja, süüdi sutenöörluses.

Vaatamata sellele, et ta kunagi ei avalikustanud oma klientide nimesid, on rohkearvuliste reportaažide alusel koostatud võimas nimekiri. Väidetavalt olevat USA president Kennedy pöördunud madame Claude’i poole palvega leida talle naine, kes oleks välimuselt küll Jackie sarnane, kuid “voodis palju kuumem ja temperamentsem”.

“On asju, mille eest inimesed on alati nõus maksma, olgu olud, millised tahes – need on toit ja seks,” olevat madame Claude ühes intervjuus öelnud. “Neist esimene, see tähendab kulinaaria, pole just see valdkond, milles ma tugev oleksin.”

Läinud aastal avaldas madame Claude’ist pikema artikli moeajakiri Vanity Fair. Selles on öeldud, et kord olevat isegi CIA palganud madame Claude’i kaudu naisi, et tõsta sel kombel oma agentide võitlusvõimet.

“Ta viis endaga kaasa tohutul hulgal riiklikke saladusi,” ütles intervjuus agentuurile France Press Pariisi politsei endine juht Calude Cances. “See naine oli juba oma eluajal tõeline legend.”

Maailma ühe tuntuma bordellipidaja tõeline nimi oli Fernande Grudet. Enda kohta rääkis madame Claude, et ta kasvas üles kloostris ja II maailmasõja ajal oli ta mõnda aega natside koonduslaagris. Need mõlemad väited seati aga kahtluse alla dokumentaalfilmis, mis tehti temast 2010. aastal.

Prantsuse näitleja Françoise Fabian, kes kehastas madame Claude’i 1977. aastal valminud filmis, ütles ajakirjale Vanity Fair, et tema tegelaskuju oli oma olemuselt “kohutav naine, kes suhtus põlgusega nii naistesse kui ka meestesse”.

1970. aastate keskel põgenes madame Claude Ameerika Ühendriikidesse Los Angelesi, kuna Prantsuse võimud süüdistasid teda maksupettuses. Kui ta aga kodumaale naasis, sattus ta ikkagi vanglasse.

1990. aastate alguses süüdistati madame Claude’i sutenöörluses. Kuna ta oli aga enne kohtuistungit juba kuus kuud vanglas istunud, arvas kohus, et madam on oma karistuse juba kandnud.

Elu lõpuaastad veetis madame Claude Lõuna-Prantsusmaal Nizzas ühes väikeses korteris. Prantsuse ajalehed kirjutavad, et bordellipidaja suri kohalikus haiglas 19. detsembril.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 313 korda, sh täna 1)