Et suurmehed ei kaoks me mälust

Lõppenud aasta kahel viimasel linnavolikogu kultuurikomisjoni istungil sai liikuma lükatud idee asutada kaks nimelist kunstipreemiat, mille peamine eesmärk on jäädvustada kahe andeka saarlasest kunstniku – Eerik Haameri ja Ilmar Torni – mälestust ning innustada ja väärtustada preemiate kaudu tänaseid saarlasi kunstiga tegelema.

Ega meil ju peale Eerik Haameri, Ilmar Torni ja ka Salome Trei päris vabariiklikult ja rahvusvaheliselt arvestatavaid kunstnikke polegi olnud. Äkki saame just nende preemiate kaudu kasvatada oma tulevikukunstnikke? Kuigi praegust maakonna kõrgeimat, Hendrik Krummi nimelist kultuuripreemiat saab määrata ka kunstnikele, ei täida see põhilist lünka, milleks on Haameri ja Torni mälestuse jäädvustamine.

Ilmar Torni nimelise preemia esialgne idee tuli kunstniku lähedastelt juba mõni aasta tagasi. Preemia on mõeldud maakonna 1.–4. klassi õpilastele eesmärgiga äratada lastes ja noortes tõsisemat huvi kunsti vastu. Iga osalev kool saadab võistlusele neli paremat tööd, mille hulgast valib komisjon välja ühe võitja. Võitja saab auhinnaks Torni originaalgraafika ja vastava tunnistuse. Teised tööd pannakse välja näitusele ja osalejad saavad diplomi.

Konkursil on igal aastal erinev teema, mis kuulutatakse välja aasta algul, ja võistluse kokkuvõtted tehakse õppeaasta lõpul. Konkursi läbiviimist võiksid toetada Saaremaa omavalitsuste liit ja ehk ka Kultuurkapital. Peaauhinna on kunstniku sugulased lubanud annetada tasuta. Kulud on seotud vaid võistluse korraldusliku poolega, samuti diplomite trükkimisega jne. Muide, 1. jaanuaril möödus Ilmar Torni sünnist 95 aastat.

Eerik Haameri nimeline kunstipreemia on mõeldud kui Kuressaare linna poolt väljaantav kõrgeim tunnustus kunstivaldkonnas tegutsejatele. Preemiale kandideerimiseks tuleb esitada viimase aasta või kahe jooksul valminud töö(d) või projekt, millele annab hinnangu konkursi komisjon. Žanripiiranguid ei peaks olema. Võistlusele saadetud tööd võiks üles panna ka vastavale näitusele. Osalevad eelkõige Kuressaare linna kodanikud, saarlased või siis linna kunstiellu olulise panuse andnud või sellega tihedalt seotud loovisikud.

Preemia suurus võiks olla 2000 eurot, selle väljaandmist rahastavad linn ja võimalusel Kultuurkapital ning ehk ka eraisikud. Rahalisele preemiale lisandub vastav tunnistus. Preemia antakse üle Kuressaare linnapea iga-aastasel vastuvõtul.

Ideest olen kirjutanud ka kunstniku Rootsis elavale tütrele Liina Haamer-Wallerile, kes on Eerik Haameri hõimlase Kaia Haameri sõnul mõttega igati päri. Ka Kaia Haamer tunnustas kunstipreemia mõtet ja avaldas lootust, et mõte lähitulevikus ka teoks saab.

Oluline on rõhutada, et praegu on tegu siiski vaid ideedega. Kõik korralduslikud ja rahastamisküsimused on vaja veel läbi ja selgeks vaielda. Kultuurikomisjon suhtus ideedesse poolehoiuga ja pidas vajalikuks küsimusega edasi tegeleda.


Eerik Haamer (õieti Erich Haamer)

  • 17. veebruar 1908 Kuressaare – 4. november 1994 Kungälv, Rootsi

Eerik Haamer sündis Aleksander Haameri ja Karoliine-Juliane Jasneri kolmest pojast noorimana Kuressaares. Lõpetanud 1926. aastal Saaremaa ühisgümnaasiumi, õppis tulevane kunstnik ajavahemikus 1928–1931 Tartu ülikooli kehalise kasvatuse instituudis. Aastal 1930 astus ta kõrgemasse kunstikooli Pallas, kus oli järgnevad viis aastat Nikolai Triigi õpilane. Pärast kooli lõpetamist töötas Haamer Tartu poeglaste gümnaasiumis joonistamise ja võimlemise õpetajana, 1941 kolis Tallinna ja töötas sõja ajal Tallinna kujutava ja rakenduskunsti koolis maali-, joonistus- ja anatoomiaõppejõuna.

Sügisel 1944 põgenes Haamer Nõukogude okupatsiooni eest Vilsandilt paadiga Rootsi. Aastatel 1945–1975 elas ta Göteborgis, kus töötas kuni 1954. aastani etnograafia muuseumi arhiivis ja pärast seda Nils Einar Erikssoni arhitektibüroos joonestajana.

Kodumaad külastas Eerik Haamer kahel korral. 1970.-1971. aasta vahetusel oli Kadrioru kunstimuuseumis tema tööde näitus, mille avamisel viibis ka kunstnik ise. 1986. aasta maikuus oli kunstimuuseumis taas tema tööde näitus ning siis õnnestus tal veeta pool päeva ka Kuressaares. 1975. aastal kolis kunstnik Kungälvi, mis jäi tema viimaseks elupaigaks. Urn tema põrmuga on maetud vanemate hauaplatsile Kudjape kalmistul.


6_TornIlmar Torn

  • 1. jaanuar 1921 Kuressaare – 10. jaanuar 1999

Ilmar Torn sündis Kuressaares kunstihuviliste perekonnas, tema isa oli andekas joonistaja. Vanemate soovitusel astus ta Tartu ülikooli meditsiini õppima, kuid lõpetas hoopis 1954. aastal Tallinna riikliku kunstiinstituudi. Ta oli aastatel 1962–1967 Eesti NSV kunstnike liidu vastutav sekretär ja 1967–1985 kunstnike liidu esimees. Torn on loonud mitmeid vabagraafika sarju: “Balti meri 1930”, “Aegade kivid” (1967), “Inimene ja loodus” (1970–1973). Lisaks vabagraafikale lõi ta raamatuillustratsioone.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 219 korda, sh täna 1)