Karmen Paju: siseringi arutelud pole kaasamine (7)

UUES ROLLIS: Eile pärastlõunal Kuressaare turismiinfokeskust külastanud Karmen Paju suhtles turismikonsultant Kristina Mägiga enam mitte kui ülemus, vaid nagu klient.  Raul Vinni

UUES ROLLIS: Eile pärastlõunal Kuressaare turismiinfokeskust külastanud Karmen Paju suhtles turismikonsultant Kristina Mägiga enam mitte kui ülemus, vaid nagu klient.
Raul Vinni

Kahekümne aasta jooksul Kuressaare linnavalitsuses seitse linnapead “üle elanud” Karmen Paju kavatseb jätkata turismivallas.

Esmaspäeval oli sul viimane tööpäev. Milline oli see kokkuvõte, mille oma ülemustele üle andsid?

Viimane tööpäev Kuressaare linnavalitsuses, turismiinfokeskuses oli intensiivne. Kui tavapäraselt on tegevusaruannete ja eelarve täitmise aruannete esitamisega aega kuni 31. jaanuarini, siis seekord tuli hakkama saada oluliselt lühema ajaga.

On rõõm tõdeda, et turismiinfokeskuse maine turismiettevõtete, sise- ja välispartnerite ning külastajate hulgas on kõrge, seega saan armastatud töö üle anda rahuliku südamega.

Meie külastajatest 76% on välismaalased ja 24% eestlased. Suurim kvalitatiivne hüpe toimus aastal 2010, kui renoveerimise käigus laiendati turismiinfokeskus raekoja fuajeesse, selleks avati esimesel korrusel kaks võlvi. Ühtlasi viidi põrandad ühele tasapinnale, et külastajatel oleks mugavam ja keskus seeläbi ilusam. Nüüd on Kuressaare turismiinfokeskus üks kaunima sisekujundusega infokeskuseid Eestis.

Arvukate rahvusvaheliste EL-i projektide tulemusena oleme suurendanud piirkonna atraktiivsust ja tõstnud maakonda külastanute rahulolu. Eelmisel aastal tõi palju positiivset tagasisidet Saaremaa giidide ühingu ja ettevõtjate koostöös algatatud Kuressaare tasuta ekskursioonide pakkumine.

Esimest korda kahekümne aasta jooksul oled töötu? MTÜ Visit Saaremaa juhi konkurss käib, aga sina sellele oma CV-d vist ei saada. Aga mõnele teisele konkursile?

Olen üks neist õnnelikest inimestest, kes on töötanud omandatud erialal viimased paarkümmend aastat. See pole kindlasti rekord, mõned Eesti kolleegid on turismivankrit vedanud ehk kauemgi, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas olen kui dinosaurus.

Kuna turismi DNA on mul veres, siis suure tõenäosusega jään sektoriga seotuks ka edaspidi. Hetkel võtan aja maha ja ei torma. Aastatepikkune hea koostöö annab pärandusena kaasa laiaulatusliku kontaktvõrgustiku, infoallikad ja dialoogifoorumi.

Sa oled olnud taasiseseisvumisjärgse Saaremaa turismimajanduse ülesehitamise juures 1995. aastast, mil alustasid tööd turismiinfokeskuses. Kui kahekümnele aastale heita kiire pilk, siis mida olulisemate muutustena välja tooksid?

Turismiinfokeskuse peamine roll on Eestit külastavate turistide teenindamine, andes Eesti kohta turismiinformatsiooni ja innustades seeläbi külastajaid Eestis pikemalt viibima ning turismiteenuseid tarbima.

Igas maakonnas eksisteerib üks riiklikult kaasfinantseeritav turismiinfokeskus, mis eelistatult paikneb maakonna kõrgeima turismipotentsiaaliga asukohas. Kuressaare raekoja esimesel korrusel asuv turismiinfokeskus oli kuni 2015. aasta lõpuni Kuressaare linnavalitsuse struktuuriüksus ja keskust kaasfinantseeris ettevõtluse arendamise sihtasutus.

Turismireformi tulemusena on turismiinfokeskuse juriidiline vorm alanud aasta algusest mittetulundusühing, organisatsiooni üldnimetus MTÜ Visit Saaremaa.

Tegevjuhi konkurss on välja kuulutatud. Loodan siiralt, et leiame maakonna turismivaldkonda juhtima valdkondliku kompetentsiga tugeva juhi, kes lisaks arendustegevusele suudab jätkata ka erapooletu turismiinfoteenuse pakkumist.

Mis õigupoolest selle õnnetu turismireformiga siis juhtus? Räägiti justnagu aastapäevad ja lõpuks oli ikka tüli majas.

Olen alati olnud turismireformi pooldaja ehk tegemist pole “miks”, vaid “kuidas” küsimusega. Arvestades turismisihtkoha juhtimise klassikalisi põhimõtteid ja teoreetilist käsitlust, siis oli minu kui valdkonnaspetsialisti eelistus ja soovitus luua tugev avaliku sektori juhitud ja kontrollitud katusorganisatsioon (nt Saaremaa turismiamet). Ressursside kokkuhoiu ja ühtse juhtimise mõttes pakkusin ühe võimalusena kogu turismitemaatika koondamist Saaremaa arenduskeskuse alla.

Ettevõtjate kaasatust pean väga oluliseks, kuid avaliku ja erasektori koostöö ei tähenda mitte seda, et avalik sektor asutab koos erasektoriga ühiseid organisatsioone, vaid see tähendab partnerlusel põhinevat koostööd, kus mõlemad pooled panustavad ühisprojektidesse turismiklastri põhimõttel.

Kooslus, kus ühise nõupidamiste laua ääres istuvad avaliku sektori – Kuressaare linnavalitsuse, Saaremaa omavalitsuste liidu – ja ca 30 äriühingu esindajad, alates spaahotellidest kuni kodumajutajateni, näib olevat demokraatlik, kuid ühisotsustele jõudmine, konsensuse saavutamine on väga vaevaline. Lisaks on kõigil, sh suurimal rahastajal Kuressaare linnal, üks hääl, kuid erineva suurusega rahakott, erinev liikmemaks ja üsna ilmselt erinev arusaam ühistest eesmärkidest.

Mismoodi see protsess sinu silmade läbi ideaalis oleks võinud toimuda?

Olen korduvalt küsinud, missugusele analüüsile tuginedes on Saaremaa turismikatuseks valitud MTÜ mudel. Eesti maakondade võrdluses ei ole MTÜ vorming turismikatusena kasutamist leidnud, v.a Läänemaal, mis ei toimi hästi.

Turismisihtkoha juhtimise, arendamise ja turismiinfoteenuse pakkumisega tegelevad Tallinnas linnavalitsuse ettevõtlusameti turismiosakond, Tartus SA Tartumaa Turism, asutatud Tartu linna ja Tartumaa omavalitsuste liidu poolt, Pärnus SA Pärnumaa Turism, asutatud Pärnumaa omavalitsuste liidu poolt, Narvas linnavalitsuse struktuuriüksus Narva külastuskeskus ehk kõik avaliku sektori institutsioonid.

Lisaks eeltoodud näidetele on Eestis häid ülikoole, kus töötavad turismisihtkoha juhtimist ja arendamist õpetavad eksperdid. Niisuguste oluliste otsuste puhul oleks mõistlik asjatundjatega konsulteerida, nõu küsida ja soovitustega arvestada.

On kahetsusväärne, et turismireformi käigus on sektor tervikuna jäetud kaasamata. Siseringi arutelusid ei saa nimetada laiapõhjaliseks kaasamiseks. Linnavalitsuse arendusosakonna juhataja (Simmo Kikkas – toim) seisukohta, et tema telefoninumber on avalik ja kõik, kes soovinud, on saanud kontakteeruda, ei saa nimetada professionaalseks kaasamiseks.

Tegemist on “ülalt alla” reformiga, mille ettevalmistusprotsessis pole toimunud mitte ühtegi laiapõhjalist ümarlauda, kuhu oleks kaasatud kõikide kohalike omavalitsuste esindajad ja turismiettevõtjad.

 Mis saab edasi? Ega nägelemise pärast ühe MTÜ loomise või mitteloomise üle turismiettevõtlus Saaremaal ju seisma jää.

Vaatamata hetkel valitud MTÜ mudelile ei saa ega tohi turismiareng Saaremaal peatuda. Kõige olulisem sisend, mis väärtust loob, on kindlasti inimressurss. Loodan, et MTÜ Visit Saaremaa eesmärk on saada endale turult parim tööjõud ja rakendada oma töötajad organisatsiooni tulemuste nimel maksimaalse pühendumisega töötama.

Kuressaaret ja Saaremaad tervikuna peetakse põhjusega Eesti üheks mõnusamaks reisisihiks: kaunis arhitektuur, saare kultuurile omane rahulik tempo, rohkelt kultuuri ja külalistele mõeldud hotelle, restorane ja spaasid. See kooslus asub boonusena kauni looduse rüpes ja piirneb suurepärase rannajoonega.

Hästi toimiva turismisihtkoha aluseks on mõistagi head transpordiühendused. Mugavam ja kvaliteetsem transpordikorraldus muudab piirkonna atraktiivsemaks turismisihtkohaks, nõudluse suurenemisest teenuste ja toodete järele tekivad paremad eeldused ettevõtluse arenguks.

Praegu tunnevad nii kohalikud elanikud, ettevõtjad kui ka maakonna külastajad eelkõige puudust rahvusvahelistest ühendustest, laeva- ja lennuliinidest. Mõistagi on ka sündmusturism väga oluline turismimajanduse haru, mille läbi on võimalik turundada sihtkohta ja selle eripärasid.

Piiratud ressursside, kuid piiramatute võimaluste kontekstis saab uue turismijuhi tööpõld igal juhul olema huvitav ja väljakutseid pakkuv.

Mina ise Saaremaa patrioodina soovin näha arengut, mis tooks kaasa Saare maakonna külastajate arvu kasvu, turismitulude suurenemise ja märkimisväärse võimekuse rahvusvahelises turismiturunduses.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 607 korda, sh täna 1)