Roosileht tahab torni külastajatele avada (7)

SÄÄRE ARENDAJA: MTÜ Sõrve Külastuskeskuse juhataja Andro Roosileht 2012. aastal seismas tulevase külastuskeskuse ees.  TÕNU VELDRE

SÄÄRE ARENDAJA: MTÜ Sõrve Külastuskeskuse juhataja Andro Roosileht 2012. aastal seismas tulevase külastuskeskuse ees.
TÕNU VELDRE

MTÜ Sõrve külastuskeskus on avaldanud soovi avada Sõrve tuletorn külastajatele. Suvel avaldas samasugust soovi Torgu vallavalitsus, kuid loobus plaanist.

MTÜ Sõrve Külastuskeskuse juhataja Andro Roosileht märgib veeteede ameti hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhatajale, peadirektori asetäitjale Taivo Kivimäele saadetud kirjas, et näeb suurt potentsiaali Sõrve tuletorni võimalikus muutmises turismiobjektiks.

Ta selgitab, et Sõrve sääre tipp on üks olulisemaid vaatamisväärsusi kogu Saaremaal. Igal aastal külastavad seda kümned tuhanded inimesed.

Vaja ohutumaks muuta

Roosileht lisab: “Turvaline ja hästi korraldatud võimalus kogeda Sõrve tuletorni tipust avanevat vaadet oleks ihaldatud kogemus väga paljudele eestlastele ning meie külalistele.”

Möödunud aasta juulis küsis veeteede ametilt informatsiooni tuletorni võimaliku avamise kohta ka Torgu vallavalitsus. Toona vastas veeteede amet, et toetab mõtet.

Seejuures tehti mõned ettepanekud, mida oleks vaja enne tuletorni avamist teha. Näiteks andis veeteede amet teada, et ollakse valmis avama ka laternaruum, kui latern saaks turvapiirde. Lisaks märgiti, et kindlasti tuleks ümber ehitada treppide käsipuud, kuna need on praegu vaid poole meetri kõrgused.

Teise võimalusena nähti ette paigaldada kõrgemate käsipuude asemel kogu trepialas turvapiirded. Tungivalt soovitati veel enne tuletorni avamist tellida treppide kohta ehitusalane ekspertiishinnang, mis peaks ka ära määrama, mitu inimest tohib korraga treppidel liikuda.

Praeguseks on Torgu vallavalitsus oma plaanist tuletorn külalistele avada siiski loobunud. Vallavanem Tiit Põld selgitas, et seda arutati volikogus ja leiti, et on küsitav, kas tuletorni avamine peaks olema just vallavalitsuse rida.

Põld viitas, et tuletorni avamine on seotud kulutustega, mida vallal oleks ehk keeruline põhjendada. “Konsulteerisime tehnikaülikooli teadlastega ja nad esitasid ettepanekud, mida tuleks uurida ning need uuringud oleksid kindlasti midagi ka maksnud,” märkis Põld, lisades, et uuringud ise vahest väga kulukaks läinud ei olekski, küll aga võimalikud edasised tööd.

Seotud kulutustega

Vallavanem kinnitas siiski, et vallavalitsus on igati huvitatud sellest, et tuletorn oleks korras ja avatud. Seega oleks vald valmis Sõrve külastuskeskust toetama.

Tuletorni avamine oli päevakorral ka 2008. aastal, mil just Torgu vallavalitsus saatis veeteede ametile taotluse Sõrve tuletorni turismiobjektina kasutuselevõtmiseks. Toona oli avamisest huvitatud ka Saaremaa muinsuskaitse selts. Plaan lükati aga rajatise kehva seisukorra tõttu edasi. Juba siis toodi välja, et enne, kui rahvast hakatakse torni laskma, tuleb välja selgitada, millist koormust tuletorn talub.

Sõrve tuletorn valmis 1960. aastal ja on 52 meetrit kõrge.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 548 korda, sh täna 1)