Saaremaa rahvastiku kahanemine jätkub (5)

Mullu vähenes Saare maakonna elanikkond negatiivse iibe ja väljarände tõttu veerand tuhande inimese võrra.

Kuna sünde oli maakonnas läinud aastal 308, surmasid aga 415, vähenes rahvastik negatiivse iibe tõttu 107 inimese võrra. Et maakonda asus elama 568 inimest, lahkus aga 713, oli ka rändesaldo negatiivne –145.

Seega vähenes rahvastik kokku 252 inimese võrra, mis on siiski pisut vähem kui kolmel varasemal aastal. 2014. aastal oli see näitaja –307, 2013. aastal –393 ja 2012. aastal –351.

Maavalitsuse nõunik-perekonnaseisuametniku Avo Levisto sõnul olid mullused rahvastiku dünaamika näitajad sarnased ülemöödunud aasta omadega. “Väga suurt muutust nendes arvudes ei ole,” tõdes ta.

Kihelkonna võitis

Mullune sündide arv oli küll pisut suurem kui tunamullune – 2014. aastal oli sünde 303 –, samas oli see märgatavalt väiksem kui 2010. ja 2011. aastal – neil aastatel oli sünde üle 350. “Mullu oli meie maakond sündide arvu poolest taas 2000-ndate alguse tasemel,” tõdes Levisto.

Surmasid oli ülemöödunud aastal seitsme võrra rohkem kui mullu – 422.

Loomulik iive ei olnud positiivne ei Kuressaare linnas ega üheski vallas, vaid Kihelkonna ja Salme vallas jäi see nulli: Kihelkonna vallas oli nii sünde kui ka surmasid mullu seitse, Salme vallas 12.

Mustjala, Ruhnu ja Torgu valda sündis möödunud aasta jooksul vaid üks laps.

Muhu vallas oli surmasid sündidest üle kahe korra rohkem – 32 surma ja 14 sündi. Mustjala vallas oli vahe veelgi suurem – ainsa sünni kohta läks seal kirja üheksa surma.

Kuigi maakonnast mujale elama asunute arv oli tunamullusest (841) väiksem, oli vähem ka tulijaid: ülemöödunud aastal asus maakonda elama 653 inimest, mullu sadakond vähem. Maakonna rahvastik kahanes möödunud aastal rände tõttu siiski vähem kui 2014. aastal. Toona oli saldo –188.

Kõige rohkem on elanikkond nii negatiivse iibe kui ka väljarände tõttu kahanenud Kuressaares – aastaga 120 inimese võrra. Järgnevad Orissaare vald (–43) ja Salme vald (–25). Suurenes aga – rände tagajärjel – nelja valla elanike arv: Kihelkonna vallas 17, Pihtla vallas 14, Ruhnu vallas viie ja Laimjala vallas kahe inimese võrra.

“Kihelkonna valla elanike arv on kasvanud peamiselt maakonnasisese liikumise tagajärjel,” nentis Levisto.

Kihelkonna vallavanema Raimu Aardami sõnul andis läinud aasta põhjust rõõmustada – nii viie uue ilmakodaniku üle kui ka selle üle, et valla elanikkond rände tõttu kasvas. “Tulijaid on nii maakonnast kui ka väljastpoolt ja peamiselt noored pered,” rääkis Aardam. “Ju siis leitakse, et Kihelkonna on hea koht elamiseks. Oli ka selline registreeringupõhine lugu, et oldi juba natuke aega Kihelkonnal elanud ja peeti siis vajalikuks end siia registreerida.”

34 237 inimest

Rahvastikuregistri andmeil elab Saare maakonnas 1. jaanuari seisuga 34 237 inimest. Osa neist elab aga tegelikult hoopis mujal, kas mandril või lausa välismaal.

Üks neist, kes ametlikult oli küll maakonna elanik, ent tegelikult elas hoopis mandril, oli saarlane Joosep Aru, kes otsustas mullu pärast viieaastast eemalolekut siiski kodusaarele naasta. “Olid elulised küsimused, mille pärast ma tagasi pöördusin,” ütles Aru, kes 2010. aastal pälvis Kuressaare aasta gümnasisti tiitli. “See tagasitulek ei olnud päris nii kiiresti planeeritud.”

Pärast gümnaasiumi lõpetamist aasta Tartus ja seejärel neli aastat Viljandi kultuuri-
akadeemias õppinud Joosep jääb oma sõnul mõneks ajaks kindlasti Saaremaale. “Palju sõltub ka sellest, kui lihtne siin tööd leida on,” märkis Aru. “Esialgu pole mu tööotsingud eriti vilja kandnud, aga loodan parimat.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 742 korda, sh täna 1)