Seakasvatajad: minister astugu tagasi! (4)

SEAKATKU OTSIMAS: Septembris käisid jahimehed metsas katku surnud metssigu otsimas. Enne jahti peeti nõu. Vasakul Raul Maripuu, omavahel vestlevad veterinaarametnik Toivo Jürisson ja Muhu jahimees Heinart Laaneväli. TAMBET ALLIK

SEAKATKU OTSIMAS: Septembris käisid jahimehed metsas katku surnud metssigu otsimas. Enne jahti peeti nõu. Vasakul Raul Maripuu, omavahel vestlevad veterinaarametnik Toivo Jürisson ja Muhu jahimees Heinart Laaneväli.
TAMBET ALLIK

Saaremaa seakasvatajad ühinevad Virumaa farmerite aasta lõpus teatavaks tehtud nõudmisega maaeluminister Urmas Kruuse tagasiastumiseks.

Saaremaa seakasvatusettevõtteid ühendava Valjala Söödatehase juhi Raul Maripuu sõnul said Saaremaa sealihatootjad põllumajandustoodete väga madalatest kokkuostuhindadest tingitud majandusliku kahju osaliseks korvamiseks mõeldud Euroopa Liidu erakorralist toetust vaid 23 305 eurot, mis on vaid 0,22% Eesti piima- ja sealihatootjate vahel jaotatud 10,56 miljonist eurost.  Saaremaa tootjate sigalates on samas tänase päeva seisuga ca 10% Eesti sigadest.

Odavaga ei võitle

Erakorralise abi raames Eestis emise kohta makstud 13,62 eurot ei kata isegi põhikarjas oleva emise vaktsineerimiskulusid. Näiteks Läti riik toetas sama meetmega oma seakasvatajaid eelmisel aastal 36,74 euroga emise kohta, lisaks maksavad lätlased riigieelarvest oma tootjale juba mitmendat aastat 360 eurot emise kohta aastas.

Kui Euroopast eraldati Eesti põllumajandusele 7,56 miljonit eurot kriisiabi, oli minister Kruuse esimene, kes ennast ja oma meeskonda kiitis. “Tänaseks me teame seda, et selle summa saamiseks loobus meie minister rahast, mis EL-i direktiiviga on ette nähtud nn katkutsoonis olevate seakasvatajate toetamiseks, ja see summa oleks olnud suurem, kui saadud raha,” selgitas Maripuu. Ta lisas, et selle manöövriga kinkis minister ära ka kolmanda piirangutsooni võimaliku laienemisega lisanduvatele seakasvatajatele toetuse saamise õiguse.

Maripuud teeb nõutuks maaeluministeeriumi sõnamurdlikkus ja kokkulepetest taganemine. Kui algselt pidi Euroopast saadud kriisiabi ja Eesti riigi lisatud kokku 15 miljonist eurost kokkuleppel erinevate tootjaorganisatsioonidega minema 1/3 seakasvatajatele ja 2/3 piimatootjatele, siis tegelik olukord on teine. Lõppenud aastal jaotati 15 miljonist eurost põllumeeste vahel ära 10,56 miljonit eurot, kuid allesjäänud neli miljonit on minister Kruuse oma käskkirjaga määranud 2016. a piimatootjate toetuseks. Seega on tootjate vahel saavutatud kokkulepet (15 milj = 1/3 ja 2/3) rikutud.

Raul Maripuu sõnul ei saa Eesti seakasvatajad lõputult võidelda naaberriikidest tuleva odavama, doteeritud lihaga. “Me ei saa toota aastast aastasse odavamalt, kui seda teevad naaberriikide seakasvatajad, kelle tootmist või ellujäämist nende riigid toetavad,” lausus Maripuu.

Aasta lõpus Virumaa Teatajas teravalt Eesti riigii põllumajanduspoliitikat kritiseerinud Eesti tõusigade aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht rääkis, et ühistu 32 liikmest on aastaga järele jäänud 24. Ülejäänud on kas majanduslikel põhjustel või seakatku tõttu tegevuse lõpetanud. 2013. aastal oli aretusühistul jõudluskontrolli andmetel 14 500 emist, oktoobri seisuga oli järele jäänud 7800. See aga tähendab, et aprillis-mais tuleb kodumaise sealiha järsk vähenemine ja selle vastu ei saa praegu enam midagi ette võtta. Kui 2014. aastal toodeti Eestis umbes kolmveerand miljonit siga, siis lõppenud aastal toodeti umbes pool miljonit ning vähenemine jätkub.

Riik ignoreerib

Riigi passiivsuse jätkumisel kaob Raul Maripuu sõnul kodumaine sealihatootmine, vähemalt Eesti kapitalil põhinev sealihatootmine.

“Meie lapsed – vähemalt minu omad, on seda kannatust kõrvalt näinud ja vaevalt neil on huvi sellise tootmisharu vastu, mida riik ignoreerib,” rääkis Maripuu. “Kui kohalikku liha enam ei ole ja hinnad on laes, tulevad välismaised “investorid”, kes ostavad välismaistelt pankadelt ära võileivahinna eest väga kaasaegsed sigalad, mis on tühjaks jäänud või pankrotis,” lisas ta.

Saaremaa suurim seakasvataja on täheldanud, et niipea kui põllumehel on väga raske ja ta tahab riigilt veidi tuge, räägitakse maksumaksja raha kulutamisest. Kuid kes on maksumaksja? Kas maksumaksja on ametnik, kes oma tegevusetuse või valede otsuste eest ei vastuta ja saab oma palga riigi eelarvest, või põllumees, kes tahab raskel hetkel väheke oma makstud maksudest tagasi saada oma ettevõttele toeks, et siis järgmistel aastatel riiki edasi teenida?

Kui kunagi võrreldi piimahinda veehinnaga poes, siis täna saab seakasvataja 2 kilogrammi liha eest osta 1 l vett. Sea keskmine juurdekasv ööpäevas on 0,46 kg, mis tähendab, et ühe liitri vee ostmiseks peab siga kasvama 4,5 päeva. “Muidugi ainult siis, kui sööt ja kõik muu oleks tasuta! Kas pole absurd,” osutas Maripuu, kelle sõnul peaksid poliitikud põllumeestele Venemaaga peetava vägikaikaveo tüsistused kompenseerima, sest vastsel juhul ei saa rääkida turumajandusest.

Raul Maripuu sõnul liituvad Saaremaa seakasvatajad Virumaa põllumeeste nõudmisega, mille kohaselt peaks maaeluminister Urmas Kruuse tagasi astuma. “Kui täna lasti lahti veterinaarameti juht Ago Pärtel, siis peaks ministril olema julgust ka ise tagasi astuda, sest veterinaaramet ei saanud toimetada ministri teadmata,” põhjendas Maripuu.

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 857 korda, sh täna 1)