Sambataktis pinsipõlve poole (1)

Graafik 1. 3 X RAUL VINNI

Graafik 1.
3 X RAUL VINNI

Kuraditosin aastat Eestis toiminud teise samba ehk kogumispensionisüsteemiga on aastavahetuse seisuga liitunud 14 812 saarlast, kellest 60 saab praegu ka kogutud rahast pensionilepinguga pensionilisa. Riik hetkel süsteemi ümberkorraldamist ette ei näe.

Kohustuslik kogumispension ehk teine sammas moodustab osa Eesti riiklikust pensionikindlustussüsteemist ehk esimesest sambast. Teine sammas on loodud toeks esimese samba pensionile ja sellega seatud eesmärkide saavutamisele.

Süsteem on veel noor

Kertu Fedotov

Kertu Fedotov

Teise samba põhieesmärk on kõigepealt tagada pensioni adekvaatsus – et keskmine netopension esimesest ja teisest sambast kokku oleks ligikaudu 40 protsenti keskmisest netopalgast – ja lisaks katta pikaealisuse riski. “Seepärast näebki regulatsioon ette ka selle, et üldjuhul tehakse teisest sambast väljamakseid eluaegse pensionina pärast pensionilepingu sõlmimist,” selgitab rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov.
Kuigi teisel sambal on vanust üle kümne aasta, tuleb arvestada, et süsteem on siiski veel väga noor. “Pensioni kogumiseks on aega olnud väga vähe, kuid juba seitse aastat on sambast ka väljamakseid tehtud. Sellest tulenevalt on ka summad, millega teine sammas on nende aastate jooksul pensionidesse panustanud, olnud esialgu tagasihoidlikud,” nendib Fedotov.

Süsteemi küpsedes kasvab ka teise samba pensioni osatähtsus, mis hakkab eelduslikult moodustama ligikaudu ühte kolmandikku esimese ja teise samba pensioni kogusummast. Suuri ümberkorraldusi Fedotovi sõnul teise pensionisamba toimimises ministeerium planeerinud ei ole. “Siiski on teise samba arengud pideva jälgimise all ja vajadusel tehakse ka regulatsioonis muudatusi, et süsteemi parendada,” lisab ta.
Tulevaste pensionäride igakuised sissemaksed pensionifondi paistab olevat magus suutäis. Erinevate pensionifondide võidujooks klientide rahale on näha allolevast graafikust. Oma “tooteid” müüakse suisa kaubanduskeskustes.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud värske pensionifondide raporti kohaselt oli aga Eesti pensionifondide keskmine netotootlus 2014. aastal 4,7 protsenti. Sellega on Eesti OECD riikide hulgas tagantpoolt seitsmendal kohal.

Kui vaadata aga veel pikemat perioodi, kümmet aastat, siis vaatamata 2008.–2009. aasta suurele finantskriisile, kus aktsiaturud kukkusid poole kuni kolmveerandi võrra, on kõikide arenenud riikide pensionifondide kümne aasta tootlused plussis ja Eesti ainsana 1,7 protsendiga miinuses. Fondijuhtide sõnul on teistega võrreldes kehvema netotootluse üheks põhjuseks Eesti suhteliselt kõrge inflatsioon, mis fondide reaaltootlust alla kisub.

Aivar Sõrm

Aivar Sõrm

Majandushuviline Aivar Sõrm märgib, et kindlasti on samba “teenivuse” pilt kohati erinev, mingitel perioodidel ka nukker. “Aga teise pensionisamba ilu ei peitu mitte niivõrd tema jooksvas teenivuses, vaid skeemis 1 + 2 (inimene maksab ühe osa, riik paneb topelt juurde – toim), kus eraisikust paigutaja jääb üldreeglina plusspoolele ka vaatamata vahepealsetele kriisidele,” sõnab ta. Ehk kui mingid tulevikukriisid või miski muu kogutud raha tuulde ei paiska, tasub horisondil terendava pinsipõlve suhtes olla pigem optimistlik.

Graafik 2.

Graafik 2.

Graafik 3.

Graafik 3.


Poolsada lisaeurot kuus

Keskmine teise samba pensionilepingu alusel makstava pensioni suurus oli 2014. aasta lõpus 49,7 eurot kuus (2013. aastal 47 eurot), keskmine fondipension 48 eurot kuus ja keskmine ühekordne väljamakse 1040 eurot. Samas oli 2014. aastal pensionilepingu sõlminute ehk uute pensionäride keskmine väljamakse 56 eurot kuus.
*Üle 93% pensionilepingutest olid garantiiperioodiga, keskmine garantiiperioodi pikkus oli 14,4 aastat.

*Meeste keskmine pensionilepingu väljamakse kuus oli 27% suurem kui naistel, sealjuures annuiteedi saajate hulgas oli mehi 55% ja naisi 45%. Võrdluseks: vanaduspensionäride hulgas oli naiste keskmine pension 0,4% võrra kõrgem meeste keskmisest pensionist ning meeste ja naiste suhe vastavalt 35% ja 65%.

Allikas: rahandusministeerium


Kirsturaha olemas

Alla Eesti keskmise palga teeniv Toivo (52) liitus teise sambaga 2005. aastal. “Tahtsin näha, kas on mingi mull või jääb ikka püsima,” põhjendab ta, miks ta kohe 2002. aastal kogumispensioni süsteemiga ühinemise otsust ei teinud.

Kümne aastaga on tema SEB progressiivsesse pensionifondi tehtud sissemakseid 5400 eurot, sellest on Toivo ise tasunud 1800 eurot ja ülejäänu on pannud riik. Toivo täpsustab, et sissemaksed katkesid aastateks 2010–2011 masu ajal ja ta ei teinud ka sellele järgnevalt avaldust sissemaksete ajutiseks suurendamiseks aastatel 2014–2017.
Teisipäevase seisuga oli tema kontol 5645,821 fondiosakut väärtusega 1,03348 eurot ehk kokku 5834,84 eurot.

“Kirsturaha on vähemalt olemas,” muigab ta ja lisab, et kümmekonna aasta pärast terendavas pinsipõlves ta olulist tuge teisest sambast siiski ei looda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 705 korda, sh täna 1)