Saarlased küsivad metsatoetust loiult (2)

Kui aprillis kirjutas Saarte Hääl Eesti maaülikooli teadurite analüüsile viidates, et Saaremaa erametsaomanikud olid lõppenud eelarveperioodil Eestis ühed passiivsemad metsahooldajad, siis sama suundumus on üle kandunud ka uude eelarveperioodi.

Möödunud aasta lõpus väljamakstud metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse (MAK 2014–2020 meede 8) taotlusvoorus jagati üle Eesti enam kui 530 taotleja vahel 1 685 158 miljonit eurot. Saaremaa metsaomanikud eesotsas Saaremaa metsaühinguga said viie taotleja peale vaid 3836 eurot toetust.

SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun ütles, et sedavõrd väike toetusesumma näitab siinsete metsaomanike passiivust, ehkki toetusmeede on kindlasti mõeldud ka Saaremaa metsaomanikele. “Võib-olla ei ole ka Saaremaa metsaühistu kõige aktiivsem, kuigi nad üritavad küll hooldamise vajadust ja toetuse saamise võimalusi metsaomanikele selgitada, aga kuidagi ei lähe väga hästi see asi,” rääkis Aun.

Meetme peaeesmärk on toetada hooldusraiet kuni 30-aastastes metsades, et puud hakkaksid metsas paremini kasvama. “Kui puud on ühes padrikus tihedalt koos, siis sellest korralikku palgimetsa ei harvenda,” lausus Aun. “Kui me õigel ajal harvendame, siis puud saavad valgust ja toitaineid juurde ning kasvab palju kvaliteetsem mets ja palju kiiremini.”

Saaremaa metsaühingu juhatuse liige Mati Schmuul ütles, et huvipuudus toetuse küsimise vastu on mingil määral seletatav ka asjaoluga, et riigipoolne osakaal on langenud 50 protsendilt 30 protsendile, kusjuures sel aastal väheneb riigi osa veelgi, kuna mainitud meede kaob üleüldse ära. Kuna toetuse tingimuste kohaselt tuleb toetav tegevus kahe aasta pärast ellu viia, ilma et mingit tulu esialgu koidaks, siis jätab metsaomanik toetuse pigem võtmata, kui võtab endale kulud kanda.

Ehkki Saaremaal on väga palju erametsa, on noore metsa hooldus suuresti olematu. “Metsakavas on küll ette nähtud valgustusraie, aga mida see endast täpselt kujutab, seda paraku kõik ei tea,” rääkis Schmuul. “Inimesed ei hooma, et hooldust on hädasti vaja, et sealt üldse mingit metsa tuleks,” lisas ta.

Saaremaa metsaühing ise küsis taotlusvoorust 1625 eurot, mille eest soetatava tehnikaga hakkab üks metsaühistu tiiva all tegutsev kohalik firma tegelema metsa istutamisega. “Tuleb taimede istutamine langile ja nende eest hoolitsemine, rohu trimmerdamine ja ka kuni 30-aastase metsa harvendusraie,” loetles Schmuul.

Ain Lember

 


Selgusid siseriiklike metsandustoetuste taotlusvoorude ajad ja eelarved

SA Erametsakeskus (EMK) nõukogu kinnitas 2016. aasta esimese poolaasta siseriiklike toetuste taotlusvoorude ajad ja eelarved.

  • Nõustamistoetuse taotlusvoorude tähtpäev on iga kuu 20. kuupäev, eelarve 200 000 eurot (I poolaastal). Toetust saavad taotleda metsaühistud.
  • Pärandkultuuri toetuse taotluste esitamise tähtpäev on 30.06.2016 ja eelarve on 20 000 eurot.
  • Metsauuendamise toetuse esimese vooru taotluste esitamise tähtpäev on 15.07.2016 ja eelarve 800 000 eurot.

Ka 2016. a teisel poolaastal on kavas aidata kaasa erametsade kasvatamisele ja hooldamisele nii metsa uuendamise, metsamaaparanduse kui ka metsainventeerimise toetamisega. Samuti toetatakse väikemetsaomanikke abistavate metsaühistute arengut. 2016. a teise poolaasta toetuste eelarve suurus selgub juunis.

“Eesti erametsaomanik on oma varale üha parem peremees. Toetuste abil ja metsaühistute toel oleme metsa uuendamisel jõudnud mõnelt miljonilt aastas maha pandud taimelt nüüdseks 7–8 miljoni taimeni,” selgitas SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun. “Toetusraha jagamisel lähtume endiselt põhimõttest, et väikemetsaomanikud saavad oma toetusosa täies mahus kätte, suuremaid toetatakse vähem,” lisas ta.

Märgatavalt on kasvanud ka hooldusraiete maht. Möödunud aastal küsiti erametsakeskuselt toetust kokku ligi kümne tuhande hektari metsa korrastamiseks. “Et suuresti just hooldusraie tegemisest sõltub metsa tervis ja tuleviku tulu, on hooldusraiete toetamine üks erametsakeskuse prioriteete,” ütles Jaanus Aun. 2016. aastal saavad erametsaomanikud Euroopa Liidu rahastatava metsameetme toetust kokku kaks miljonit eurot. Toetuse saamise avaldusi loodab erametsakeskus vastu võtta enne jaaniaega. Natura metsatoetuse taotlusi planeeritakse vastu võtta aprillis. Toetuse eelarve on ligikaudu 4 miljonit eurot.

Toetusetaotlust on kõige mugavam täita e-PRIA-s, juhendid on erametsaportaalis http://www.eramets.ee/toetused/e-teenused/

Täpsemat infot saate erametsanduse infoportaalist http://www.eramets.ee, telefonil +372 6 836 051, siseriiklik@eramets.ee.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 792 korda, sh täna 1)