Lääne-Saaremaa saab ühtse jäätmehoolduseeskirja

Valminud on uue jäätmehoolduseeskirja eelnõu, mis hakkab reguleerima jäätmehoolduse korraldust Lääne-Saare, Pihtla, Torgu, Salme, Kihelkonna ja Mustjala vallas ning Kuressaare linnas.

Eelnõu kohta küsiti arvamusi ja ettepanekuid ka mitmelt taaskasutusorganisatsioonilt ja jäätmekäitlusega tegelevalt ettevõttelt ning praeguseks on laekunud ka tagasisidet.

Näiteks seisab eelnõus, et pakendeid võib pakendimahutisse panna lahtiselt või kilekotti pakendatult.

Kui kaugel peaks olema konteiner

AS Ragn-Sells pani aga ette, et kilekott peaks läbi paistma. Lisaks leiab ettevõte, et arusaamatu on tühisõidutasu küsimise keeld tasuta pakendikoti teenuse puhul, kuna see on oma olemuselt sanktsioon lepingu mittetäitmise eest. Eelnõus seisab nimelt, et tekkekohas kogumisel ei või küsida niinimetatud tühisõidutasu.

Veel tegi Ragn-Sellsi Lääne regiooni juht Jüri Meeksa ettepaneku, et konteiner võiks asuda kuni kümne meetri kaugusel prügiauto peatumiskohast ja see peaks olema nähtavas kohas. Eelnõus on määratletud, et kuni 1100-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid ei peaks olema võimalikust peatuskohast kaugemal kui 20 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse aga tühjendustingimused jäätmeveolepingu või jäätmekäitluslepinguga.

Eesti Pakendiringlus MTÜ juhatuse esimees Aivo Kangus tõi välja, et pakendiorganisatsioonid ja pakendiettevõtjad tegelevad pakenditega ja seetõttu ei saa nad vastutada suvaliste jäätmete koristamise eest kolme meetri ulatuses. Eelnõu järgi on pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon kohustatud korraldama jäätmete koristamise kuni kolme meetri raadiuses pakendipunktist, kui maaomanikuga ei ole teisiti kokku lepitud ja kui pakendikonteinerid on olnud ületäitunud.

Peatükis, mis käsitleb pakendiettevõtja, -organisatsiooni ja -jäätmeid vedava isiku kohustusi, on lõik, mille järgi pakendijäätmeid võib koguda tekkekohas. Lisaks on seal tingimus, et tekkekohas on lubatud koguda kõiki pakendimaterjali liike ühte mahutisse, kuid pakendiorganisatsioon peab tagama pakendite järelsortimise ja taaskasutusse suunamise.

Kangus leidis, et nii-öelda kohtkogumine peaks siiski toimuma sama loogika alusel, mis toimib avalike konteinerite puhul. Vastasel juhul tekitab mainitud lõik Eesti Pakendiringluse hinnangul olukorra, kus sorteerima peavad justkui vaid need, kes kasutavad avalikke konteinereid.

Hakkab kehtima juba veebruaris

Uus jäätmehoolduseeskiri hakkab kehtima pärast seda, kui kõikide eelpool nimetatud omavalitsuste volikogud on selle kinnitanud. Kui kõik seotud omavalitsused eeskirja jaanuaris kinnitavad, hakkab see kehtima veebruaris, vahendas linna pressiesindaja Kristiina Maripuu.

Tagasiside kohta öeldi linnavalitsusest, et tulnud on mitmeid asjalikke ettepanekuid ja need viiakse eelnõusse ka sisse.

“Meil on hea meel, et oma ettepanekutega osalesid uue eeskirja väljatöötamises ka jäätmekäitlejad, sest eeskiri mõjutab ka nende tegevust linna territooriumil,” märkis Kuressaare linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Katrin Koppel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 254 korda, sh täna 1)