Tagalahe äärde plaanitakse Eesti suurimat kalakasvandust

Ösel Aquafarms OÜ soovib kunagise Kesknõmme kalakasvanduse riismetele Tagalahe ääres rajada Eesti suurima kalakasvanduse, mille toodang ületaks tunduvalt Eesti kalakasvanduste praegust kogutoodangut.

Detsembris tehnilise järelevalve ametile kalakasvanduse hoonestusloa taotluse esitanud Ösel Aquafarms OÜ juhatuse liige Andro Ots ütles, et praegu käib alles lubade taotlemise protsess, mis võib aega võtta 3–4 aastat. Praegu kinnistul kehtiv detailplaneering näeb ette jahisadama ja hotelli rajamist, kuid möödunud aastal kinnistu omanikuks saanud ettevõte soovib planeeringut muuta.

Ösel Aquafarms sooviks 1980-ndatel rajatud, kuid pikemat aega kasutamata seisnud kalakasvanduse renoveerida ja tehnoloogiliselt uuendada. Kesknõmmele tuleks Eesti esimene mereveeline kasvandus, kus tahetakse kasutusele võtta keskkonnasäästlik tehnoloogia, mis saastab keskkonda 80% vähem kui kala kasvatamine meresumpades.

Praeguseks koostatud tegevusplaanide kohaselt soovitakse kalakasvanduses aastas välja püüda 4500 tonni kala (forell), mida on 6–7 korda rohkem kui Eesti kalakasvanduste praegune aastane toodang kokku. Ekspertide hinnangul on Tagalaht üks parimaid paiku kalakasvatuseks Eesti rannikul.

Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna spetsialist Heiki Jaanuska ütles saarlaste kavandatud kalakasvatuse mahtu kommenteerides, et Eesti praeguse tootmise juures on ka 4500 tonni ülimalt suur kogus. Ent võrreldes Norraga, kus kasvatatakse aastas üle miljoni tonni kala, on see toomismaht võrdne umbes ühe Norra sumbatäiega.

Kui Tagalahe äärde kavandatakse mereveelist kalakasvandust, siis siiani on Eestis arendatud magevee-vesiviljelust. Vee korduvkasutusega kalakasvandused on küll keskkonnasõbralikud, kuid nende konkurentsivõime võrreldes mere-vesiviljelusega ei ole ennast veel tõestanud. Soomes, kus vesiviljeluse kogutoodang oli 2011. aastal 11 000 tonni, moodustas 83% tootmismeetodist mere-vesiviljelus, mis paikneb peamiselt Ahvenamaal ja Edela-Soome saarestikus. Mere-vesiviljeluse osakaal on Soomes aasta-aastalt kasvanud.

Kui kalakasvatuste viimaste aastate müügimahud on jäänud alla 400 tonni, siis 1986-1991 kasvatati tänu Vene turule Eestis üle 1000 tonni kala aastas, tipptoodang oli 1989. aastal 1743 tonni. Euroopa vesiviljeluse kogutoodang oli 2011. aastal 1,9 miljonit tonni, millest Norras toodeti (peamiselt Atlandi lõhe) 1,1 miljoni tonni.

Andro Ots ütles, et kui kalakasvatust planeeringusse sisse kirjutada ei õnnestu, jääb kehtima detailplaneering jahisadama rajamiseks. 2009. aasta algul kirjutas Saarte Hääl SA Kesknõmme Jahisadam plaanist rajada Kesknõmme kalakasvanduskompleksi asemele 30 kaikohaga sadam, mis on sõltuvalt looduslikest tingimustest ja süvendustööde mahust võimeline vastu võtma kuni 24 või isegi kuni 36 meetri pikkuseid laevu. Lisaks kavatseti ehitada 7,4 ha suurusele maaüksusele kahekorruseline konverentsikeskus koos 50-70-kohalise hotelliga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 846 korda, sh täna 1)