MEEDIASPEKULATSIOONID: Saksa leht peab “tagasihoidlikku” Šoigud Putini järglaseks (3)

TÕUSUTEEL: Lääne ajakirjandus oletab, et Venemaa praeguse riigipea Vladimir Putini (vasakul) järglane on võimukas, ent käitumiselt äärmiselt tagasihoidlik kaitseminister Sergei Šoigu (paremal). JAPANTIMES.CO.JP

TÕUSUTEEL: Lääne ajakirjandus oletab, et Venemaa praeguse riigipea Vladimir Putini (vasakul) järglane on võimukas, ent käitumiselt äärmiselt tagasihoidlik kaitseminister Sergei Šoigu (paremal).
JAPANTIMES.CO.JP

Vaatamata sellele, et praegu kulgeb Süürias küllaltki edukas sõjaline kampaania ja et  2014. aasta kevadel viidi suisa laitmatult läbi sõjaline operatsioon Krimmis, mis ei jätnud NATO-le mingitki võimalust poolsaarel kanda kinnitada, on Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu jäänud kiidulaulude suhtes ükskõikseks, kirjutab Saksa nädalaleht Der Freitag. Kuid just seda Venemaa presidendi Vladimir Putini kauaaegset ustavat kaaslast peetakse Läänes Putini kõige tõenäolisemaks järglaseks, märgib nädalaleht.

Artikli autor Urlich Heyden kirjutab, et läinud aasta 20. novembril tegi kaitseminister Sergei Šoigu Venemaa vägede ülemjuhatajale Vladimir Putinile pikema ettekande olukorrast Süürias. Šoigu sõnul oli toona Süürias tehtud kokku 522 hävituslennukite väljalendu, välja oli lastud 101 juhitavat raketti ja hävitatud ühtekokku 826 sihtmärki.

Vastavalt presidendi korraldusele olid Süürias asuvad Vene väed seadnud sisse kontaktid samas piirkonnas asuvate Prantsusmaa relvajõududega.

Oma ettekande tegi Šoigu Moskva külje all asuvas Venemaa kaitse juhtimise riiklikus keskuses, mille loomise korralduse andis Putin kaks aastat tagasi – 2013. aasta 10. detsembril. Just sel ajal algasid Kiievis Maidanil kokkupõrked meeleavaldajate ja korrakaitsejõudude vahel. “Putin hindas neid sündmusi kui ohtu Venemaa julgeolekule,” toonitab Heyden.

Usaldus pole juhus

Ajakirjaniku sõnul pole Putini suur usaldus Venemaa praeguse kaitseministri ja endise eriolukordade ministri vastu sugugi juhus. “Putin ja Šoigu said suurteks sõpradeks tänu koos ette võetud matkadele ja kalalkäikudele Ida-Siberis. President tahtis sõjalise ametkonna juhtimise anda oma usaldusisikule, keda ümbritseb jõu ja võimsuse oreool,” kirjutab Heyden. “Seepärast pole selles midagi üllatuslikku, et kui juttu tuleb Putini võimalikest “troonipärijatest”, mainitakse aeg-ajalt Šoigu nime.”

Heyden meenutab, et Šoigu sai eriolukordade ministriks juba Boriss Jeltsini valitsemise ajal 1994. aastal. 2012. aastal nimetati ta Moskva oblasti kuberneriks, kuid juba kuue kuu pärast määras president Vladimir Putin ta riigi kaitseministriks, kuna endine kaitseminister Anatoli Serdjukov oli kaotanud korruptsiooniskandaali tõttu riigipea usalduse. “Serdjukovi säärane käitumine seadis suurde ohtu 2008. aastal alanud sõjaväe moderniseerimise protsessi,” märgib Heyden.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 345 korda, sh täna 1)