VIDEO: Näljaga aitab ka sipelgas süüa

TALVISES METSAS: Üleelamislaagris õpitud toiduvalmistamiskogemusi näitavad kapten Jaen Teär ja nooremseersant Aivar Krusta. MAANUS MASING

TALVISES METSAS: Üleelamislaagris õpitud toiduvalmistamiskogemusi näitavad kapten Jaen Teär ja nooremseersant Aivar Krusta.
MAANUS MASING

Täna lõppeval kaugluurepatrullide võistlusel Utria dessant 2016 osaleb kaks Kaitseliidu Saaremaa maleva võistkonda. Selle poolteist ööpäeva kestva retke ajal turgutavad võistlejad ennast kaasasolevate toiduvarudega. Kuid kui tõenäoline oleks ennast elus hoida vaid metsast leitava abil?

Saarte Hääle palvel tulid meiega metsa kaasa KL-i instruktor ja kompaniiülem kapten Jaen Teär ja nooremseersant Aivar Krusta.

Metsa jõudes valivad nad tuulevarjulise koha, puhastavad maapinna lumest ja asuvad kaasasolevas katelokis vett keetma. Lõkke süütamise asemel kasutatakse metanoolil töötavat väikest priimust.

Jaen seletab, et ka pisikese lõkke suits on õhust kergesti avastatav. Katlasse panekuks on meestel kaasas kanalihatükid. Üleelamislaagris õpitakse ka väikeulukeid, näiteks jäneseid, lõksudega püüdma, kuid enamasti tuleb end vastase eest varjata ja seega metsas mingeid ajujahte ei korraldata.

Kanatapmine oli naiste töö

“Varjad ennast ja nälgid,” täpsustab Aivar. Suurõppuste ajal on kergem: võitlejatele jagatakse välja kuivtoidupakid ning võimalusel tuuakse tagalast soe toit termostega kohale.

Kolmepäevase üleelamislaagri ajal sõdurid nii lihtsalt läbi ei saa. Seal tuleb toituda sipelgatest ja tõukudest, saamatumad peavad leppima kibuvitsatee ja kuusevõrsetega.

“Viiekümne sipelga söömise järel oli keel nii paks, et rohkem neid alla ei läinud. Nad on ikka päris hapud. Talvel poevad sipelgad sügavale: lõhud pesanurga lahti, ajad pulga maa sisse, nad ronivad oksa mööda üles ja siis naks-naks-naks ükshaaval sööd neid,” selgitab Teär.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Video: Maanus Masing

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 001 korda, sh täna 1)