Tulemöll koolimajas sundis lumehangedega võitlusse

KÕRGE MAJA: Tulele ligipääsu takistas ka hoone kõrgus, sest pritsumeestel polnud piisavalt pikki redeleid. Lahenduseks seoti mitu redelit kokku. SAAREMAA MUUSEUM

KÕRGE MAJA: Tulele ligipääsu takistas ka hoone kõrgus, sest pritsumeestel polnud piisavalt pikki redeleid. Lahenduseks seoti mitu redelit kokku.
SAAREMAA MUUSEUM

1938. aasta kolmekuningapäeval puhkenud suur tulekahju Kuressaare Kohtu tänaval tööstuskoolis ajendas linnavalitsust kehtestama sundmääruse, millega kohustati majaomanikke tänavaid ja majaõuesid liigsest lumest puhastama.

1938. aasta jaanuarikuu Saaremaal oli väga lumerohke, justnagu praegugi. Üks ehe näide rasketest teeoludest – liinibussil kulus ummistunud teede tõttu Kuressaarest Kuivastusse jõudmiseks 24 tundi. Ehk keskmiselt sõitis omnibuss kuus kilomeetri tunnis! Öö pidid reisijad veetma Pöidel, sest sealsest meiereist lumehangede tõttu enam edasi ei pääsenud. Samal õhtul saadeti Kuressaarest Kuivastu maanteed lahti hoidma maavalitsuse lumesahk, mis hommikul kell 8 Pöidele jõudis. Sealt edasi liikudes puhastas sahk teed ka bussile.

Põleng töökojas

Erakorraliste ilmaoludega tuli rinda pista ka tuletõrjujatel, kes kustutasid 6. jaanuari varahommikul süttinud tööstuskooli hoonet Kohtu tänaval. Lund täistuisanud tänavatel jäid autod, käsipritsid ja veetankid kinni. Nende kohalevedamiseks kulus pritsimeestel kõvasti aega. Ajaleht Meie Maa kirjutas, et alles tänavatelt lume ärakühveldamise ja kõvakstallamise järel saadi korrapärane veetoomine käima.

“Hulk kõrvalisi inimesi aitasid ennastsalgavalt tuletõrjele vaatidega veeveoga kaasa,” märkis ajaleht.

Äpardusi tuli ette veelgi. Nii sai tuletõrjebrigaadi pealik Oskar Väärt vingumürgituse ja kukkus läbi põlenud pööningulae teisele korrusele. Raskemaid vigastusi pritsumees siiski ei saanud. Samuti sai vingumürgituse politsei abikomissar Tõnis Saarepera.

Vaatamata jõupingutustele ei suudetud hoone ülemise korruse hävingut ära hoida. Tulle jäid puutöökoja alles enne jõule sisse seatud elektrimootor, höövelmasin, freesmasin, lintsaag, kreissaag ja puu-
treipink. Osa höövelpinkidest suudeti poolpõlenult välja tuua. Hävis aga umbes 1000 krooni väärtuses toodangut ja mitme tuhande väärtuses laudu ja muid toorikuid.

Tule leviku alumisele korrusele hoidis ära 13 cm paksune betoonlagi. Seetõttu jäi rauatöö õppetöökoda tulest puutumata. Tänapäevalgi samal kohal asuv hoone ise on paekivist. Kuid kõige rohkem vaeva nõudis tuletõrjujatelt pööningul kuivatites olnud suurte lauavirnade kustutamine. Õnnetuskohalt lahkuti pärast 12-tunnist tööpäeva kell 7, valvesse jäeti üks käsiprits.

Täispikk lugu ilmus laupäevases Saarte Hääles.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 310 korda, sh täna 1)