JUHTKIRI: Tülikas tali?

Inimene ei ole kunagi rahul. Häda, kui talv on soe ja lumeta – justkui igavene november! Ka siis ei ole põhjust rahuloluks, kui lumeveski korralikult töötab: kõik teed-tänavad on lund täis, miks seda ometi minema ei veeta? Ja isegi, kui veetakse, siis liiga vähe ja mitte piisavalt kiiresti.

Liiklejatel on lume ja libeduse tõttu põhjust tavalisest veelgi hoolikam olla. Ent ka neil, kes  vaid kõnniteedel liiguvad, tasub ettevaatlik olla: oht võib ähvardada sealt, kust seda oodatagi ei oska – pea kohalt. Kui katuseräästas rippunud priske purikas ühel hetkel “kohtub” tänaval jalutanud inimese peanupuga, võivad sel olla üsna kurvad tagajärjed.

Ka tasub pilk ülespoole pöörata nende hoonete juures, kus katuselt lund alla lükatakse. Ning mitte pahandada, kui lume- ja jäätõrjetöödeks kõnniteele tõmmatud lint teed tõkestab. On ju ehitiselt lume ja jääpurikate kõrvaldamine omaniku kohustus. Selles, et lumetõrje on vajalik, kahelda ei maksa: kui maja lumemüts liiga paksuks muutub, ei pruugi katusekonstruktsioonid koormusele vastu pidada.

Õnneks ei too lumine tali kaasa üksnes tülinat, vaid ka rõõmu – sellest annavad tunnistust rõõmsad inimesed kelgumäel, suusarajal ja uisujääl.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 109 korda, sh täna 1)