Öösel Kõrkküla seltsimajas

Gregor Grahv. Vasakut kätt ringi mööda Ragne-Getter Pärnoja, Laura Leppiku varbad paistavad, Lucia Tänak, Anete Antsaar, Liisi Leppik, Helena-Karmen Saar, Lisandra Roos (ringi keskel seljaga). MARET METSAMAA

Gregor Grahv. Vasakut kätt ringi mööda Ragne-Getter Pärnoja, Laura Leppiku varbad paistavad, Lucia Tänak, Anete Antsaar, Liisi Leppik, Helena-Karmen Saar, Lisandra Roos (ringi keskel seljaga).
MARET METSAMAA

MTÜ Paadla Kandi Seltsi projekt kutsus nüüd juba kolmandat korda koolilapsi koolivaheajal ööseks Kõrkküla seltsimajja.

Seekord kogunesime 28. detsembri õhtupoolikul. Kokku oli meid 15. Kõigepealt seadsime oma magamispesad sisse ja seejärel tegime koos ajakava.

Mida kõike me siis ette võtsime? Esiteks tuli joonistada oma portree pea peale asetatud papptaldrikule. Tulemus oli päris naljakas.

Seejärel suundusime taskulampide valgel väikesele retkele Kassiku talu maadele vana kabeli künkale, kohale, kuhu legendi järgi oli Suur Tõll tahtnud kunagi kirikut ehitada.

Seejärel asusime Kõrkküla seltsimajas rahvastepalli lahingut pidama. Tõmbasime teibiga piirid põrandale ja läks lahti.

Kell 19.30 läksid tüdrukud kööki ja poole tunni pärast ootas kõiki kulinaarne üllatus õhtusöögi näol.

Virge Varilepp tuli meile külla pärast segarühma Tõmba, Jüri tantsutrenni, nii kella üheksa paiku õhtul. Virge tõi kaasa mõned ülesanded ja mängud. Lahedaim ülesanne oli lavastada muusikasse pantomiimina Punamütsikese muinasjutt. Kärla põhikooli 8. klassi neiu Gabriela oli siin tegevuse juht ja lavastaja. Selle ülesandega tulid lapsed väga hästi toime.

Õhtusse mahtus veel mitmeid seltskondlikke mänge, mis nõudsid nuputamist, kiirust ja osavust.

Kell 00.00 tuli küünlavalgel ettelugemisele õhtujutt. Kuna oli jõulude ja nääride vahepealne aeg, siis oli jutt päkapikk Ville kümnest kingitusest jõuluvanale.

Öörahu saabus osalejate soovil kell kaks. Päriselt suikusime unne vast pool tundi hiljem.

Ööpimeduses liikusid seltsimajas aga… ei, mitte päkapikud ega hiired, vaid ulakad tüdrukud, hambapasta tuubid käes. Ega neil nüüd väga hästi see kavandatud ulakus välja ei tulnud, sest Maret oli see, kes plikad tabas ja tehtud sodi ära koristama pani.

Hommikul oli uni kõigil nii hea, et äratus tuli teha päris valju häälega. Kiiresti oma pesad kokku, soe juustusai hammaste vahele ja kodu poole.

Järgmiseks kohtume kevadisel koolivaheajal.

Maret Metsmaa, projekti juht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 174 korda, sh täna 1)